Melbourne



Esperance's



J6ulud :)



Pärast töölt ära tulekut läksin paariks päevaks uuesti Esperance’i. Seekord olime põhiliselt kogu aja ookeani ääres ja snorgeldasime. Ilus algus pikale puhkusele :)Jõulude hommiku veetsin aga basseinis ja päikest võttes. Pühi tähistatakse Aussis juba varakult, seega lõunaajal läksime tuttavate aeda grillima ja olime seal kuni õhtuni. Jõulumeeleolu polnud, aga vähemalt on nüüd olemas kogemus, millised näevad pühad soojal maal välja.



Kasiinos

Järgmisel hommikul läks aga lennuk Melbourne’i. Lõpuks ometi saan jälle reisida! Kuna hotelli kõrval oli kasiino, otsustasime seda vaatama minna. Kuna siin saab kasiinosse juba 18-aastaselt, siis sain ma ka sisse ning see oli mu esimene kord kasiinos. Kõik oli nii uhke seal, selline tunne oli, nagu oleks kuskil Hollywoodi filmis!
Lisaks oli veel üks päev Melbournis aega. Kõndisime parkides, kuni jõudsime muuseumi, mis oli parim muuseum kus ma elus käinud olen! Tavaliselt mulle muuseumid ei istu, aga seal veetsime üle 3 tunni ja pidime ära minema, sest muuseum suleti. Kindlasti must-do kui olla Melbourne’is. Lisaks on siin linnas võimalus rentida ratas ühest kohast ja pärast sõitu jätta see teise rattaparklasse. Õhtul läksime lähedal asuvale arkaadile(hiiglaslik mänguautomaatide ruum), kus proovisime igasuguseid lahedaid mänguautomaate ja ka lasergame’i, mis oli megalahe. Kahjuks see päev läks nii kiiresti, et shoppama ei jõudnud, aga õnneks pärast 14-päevast Uus-Meremaa kruiisi tuleme mõneks päevaks tagasi Melbsi.



Laeval



Praegu aga olen laeval ja ootan põnevusega randumist, mis on 2-päeva pärast. Õnneks on laeval palju tegevusi, nii et igav ei tohiks hakata ;)

Lisaks avastasime, et kui võõras keeles sosistada, siis aksenti pole kuulda ;)

Nägemist, Kalgoorlie!

brekkie-time!

 

Viimased nädalad veetsin jällegi Kalgoorlies, kus muidu nagu polegi eriti midagi teha, aga kuna mul olid seal head sõbrad ja hea töö, siis ei tahtnud väga edasi liikuda. Aga veel üks põhjustest, miks ma nii kauaks Kalgoorlisse jäin, on see, et ühed sõbrad koos peredega lähevad selle aasta lõpus Uus-Meremaale laevakruiisile ja kuna neil oli üks vaba koht, siis kutsuti mind kaasa. Ja kuidas saaks sellisele võimalusele ei öelda. Algul mul oli plaanis natuke kauem lääne-rannikul trippida, aga nüüd olen teinud plaanides veidi muutusi. Nimelt pärast Uus-Meremaad lähen ja reisin ida-Austraalias ja siis tulen tagasi Perthi lähedusse tööle. Paar päeva tagasi aga tulin praegusest töökohast ära ja nüüd olen pikal puhkusel 

tööhoos :)

Kahju oli töölt ära tulla ja mõelda, et ei pruugi oma lahedaid töökaaslasi enam näha. Kõige paremini sain läbi kahe 18-aastase kutiga, kellest üks oli maori aksendiga. Mina kogu aeg tegin tema aksenti ja kõnnakut järgi, olin tema copycat. Nüüd lähen reisin ta kodumaale ka :P Aga seal pubis töötades oli alati lõbus ja rohkem rääkisime juttu kui töötasime. Ja muidugi oli kahju Kalgoorliest lahkuda, jätta kogu praegune elu sinnapaika ja alustada uut kuskil mujal. Hea külg on see, et edasi reisimine on põnev ja saab jälle nii palju uut näha. 

Paraad Kal'is

Kalgoorliest jääb meelde ka palju aborigeene, kes õhtuti pimedas koju kõndides võivad päris hirmutavad olla. Õnneks elasin ma päris lähedal oma töökohale. Aga riik toetab neid u 700 dollariga nädalas, pole siis ime, et nad kogu raha alkoholile ja suitsudele raiskavad ning siis tänaval räuskavad ja kerjavad.

Üks õhtu esines meie pubis üks bänd, kes minuga rääkima tuli ja lavale ka kutsus. Andsid mulle trambuliini kätte, näitasid rütmi ette, seega nüüdseks olen ma ka bändiga esinenud. Kes autogrammi tahab?

Austraalias olen palju uusi toite ka proovinud. Väga palju erinevaid mereande, kelle nimesi isegi eesti keeles ma ei oska öelda, sealhulgas ka haikala! Erinevaid puuvilju ja isegi väikse tüki känguru liha. Viimast ma rohkem küll süüa ei suudaks vist. Kui õuest sidrunipuu leidsin, sõin terve sidruni ära. Nüüd mu sõbrad arvavad, et eestlased söövadki sidruneid niiviisi.

Eestis tunnevad mõned 23-aastased ennast juba vanana, aga reisides on see alles beebivanus. Nii et veelkord, kõik reisima!

Minul siin küll mingit jõulutunnet pole :P Jõulukaunistused vaid tuletavad meelde, et pühad on. Aga ilusaid jõule kõigile teile Eestis!

Esperance

Paar nädalat tagasi sõitsin väikeseks puhkuseks Esperance’i. Nii palju oli seal teha, seega kõik päevad möödusid lennates. Nägin ära paljud linnaäärsed rannad, mis olid superilusad! Vesi helesinine, liiv lumivalge ja lained mõnel päeval väga suured. Nii vägev oli ise sellises ilusas kohas olla, mille pilt tavaliselt telefonis taustapildiks pannakse. Ööbisime ühe tuttava vanavanemate majas, kus mul oli oma tuba. Ma olen pea 5 kuud erinevates majutuskohtades elanud, selline kodutunne tuli peale. Küsisid minult veel, et kas ma oma vanematele juba olen öelnud, et nad lapsendasid mu :D Kuna Esperance on nii väike, siis saime ratastega vabalt linnale väikse tiiru peale teha ja kõike olulist näha.

Ühe ranna ääres peesitas hüljes, keda ma kohe pildistama jooksin. Ma muidugi tahtsin võimalikult lähedale talle minna, aga talle see mõte ei meeldinud, sest kui ma umbes 1 sammu kaugusel temaset olin, siis ta hakkas urisema :D See oli tegelikult päris hirmus, tundus, et ta oleks valmis mind taga ajama :P Teine rand, Lucky Bay, on linnast pisut eemal, aga üpris populaarne. Teel sinna külastasime ka Esperance Stonehenge’i, mis on täielik koopia originaal Stonehenge’st UK-s. Päris lahe oli seal kivide vahel ringi käia ja see oli ikka päris kõrge ehitis. Kui aga randa kohale jõudsime, nägin liival väikest kängurut. Kohe krabasin autost kellegi krõpsupaki ja jooksin ruu juurde. Selle peale ta vist hakkas kartma ja hakkas ära hüppama, aga ma meelitasin ta ruttu krõpsudega tagasi. Lõpuks sõi ta mult otse käest, aga kui pai hakkasin tegema, siis pani käpad rusikasse, mis oli nii armas :D Ta on nüüd mu lemmik loom ja ta nimi on Puffy :)

Kuna Esperance on ookeaniäärne, on seal mereannid väga populaarsed. Minu must-do listis oli kalapüük, mille jaoks ka aja leidsime. Ookeanist kala püüda on hoopis midagi muud, kui jõe või tiigi äärest :D Õnge peab päris kaugele viskama ja söödaks on teised mereannid. Kuna sellel päeval olid lained päris suured, siis mul oli suht raske aru saada, kas kala tõmbab õnge või on see lihtsalt lainetest. Kalu me seekord kätte ei saanud, küll aga 2 krabi. Tavaliselt näkkavad just kalad paremini, kui krabid. Aga suured lained olid suplemiseks ägedad. Kuigi pärast krabipüüki olin ma vees pisut ettevaatlikum. Haid pidavat ka väga kardetud seal olema. Inimesed on haisid näinud isegi põlvesügavuses vees. Mina kahjuks ühtegi ei näinud, nii vinge oleks mõelda, et olen hai eest ära jooksnud :P

Selle väikese puhkusega jäin ma aga ülirahule. Parem kui ma arvasin. Iga päev oli nii palju teha ja igav polnud kordagi. Pildid siin.

Üks väga eestipärane päev

Hommik algas sellega, et istusin õues pingil kui nägin, et majakaaslane mingi pakiga aeda sisse jalutab. Algul ma ei teinud välja, aga siis hakkasin mõtlema, et äkki on see pakk see, mis mulle Eestist u 3 nädalat tagasi saadeti. Siis majakaaslane küsis, et kas mu nimi oli Anette. Nüüd olin juba kindel, et pakk on mulle ja jooksin põnevusega oma tuppa seda avama. Nii vinge oli pakki saada ja sisu oli ka väga super. Paps ja Bellu, aitäh paki eest! Tegin kohe hommikusöögiks omale võileiva ja tatrapudru. Teistele meeldis ka must leib ja Kalevi šokolaadid.

nagu kodus oleks

kohupiim e estard

Lisaks olime just ühe tuttavaga plaaninud samal päeval kohupiimakooki teha, sest olen vist kõigile rääkinud kui hea piimatoode see kohupiim meil seal Eestis on :D Siin kohupiima ei tunta, seega leidsin internetist kohupiima retsepti ja proovisime järgi. Megalihtne oli seda ise teha ja tuli isegi parem kui poeomad. Panin sellele inglisepärasema nime ka ''Estard'', mis tuleb sõnadest Est ja Custard :P. Tegime siis kohupiimakoogi ja muidugi kõik tuttavad tahtsid proovida ning õnmneks kõigile väga meeldis :)

Lühidalt

grill backbackeris

Kuna elu Kalgoorlies on nagu lill, siis kavatsen siia jääda kuni aasta lõpuni. See võtab küll suure osa mu reisiajast ära, aga proovin siis järgmistes linnades lühemaid peatusi teha. Mulle lihtsalt nii meeldib mu praegune elu ja töö, et kuidagi ei taha ära minna. Hästi tihti toimuvad backbackeris, kus ma oma esimesel ööl olin, grillimised. Kuna seal on ka bassein, siis on see super ajaviide palavatel päevadel. Kui parasjagu basseini ääres või tööl pole, siis lebotan niisama või mängin aussi sõpradega piljardit või tennist. Ühesõnaga teen seda mida tahan ning ei istu enam 8h päevas koolipingis. Võib-olla selle muutuse pärast mulle nii väga siin meeldibki.
Tegelikult kirjutan blogi selleks, et öelda, et lähen homme Esperance'i ja olen seal 5 päeva. Asub u 4h sõidu kaugusel lõunas ja on Vero sõnade järgi maailma ilusamate randadega linn. Lõpuks ometi näen Austraalia randu. Siiani ainult sisemaal viibinud :P Igatahes olen ma väga põnevil väikesest puhkusest rannalinnas :)

Kalgoorlie avastamine ja Halloween

Vaiksematel õhtutel lõppeb mu tööpäev üsna varakult ja tavaliselt ei viitsi ma kohe koju minna vaid lähen Monty restorani, kus mul mõned tuttavad töötavad. Seal käin vabalt baarileti taga ringi ja teen endale kohvi või aitan toite välja viia. Loodetavasti ei satu ülemus seda pealt nägema :P Üks õhtu kui Montys askeldasin, kutsus üks mees mu enda lauda ja ütles, et mäletab mind Cunderdini pubist. Uuris siis minult, kas ja mida ma Kalgoorlies näinud olen. Kui ütlesin, et pmst mitte midagi, siis kutsus ta oma poja omale järgi ja ütles pojale, et ta mulle järgmine päev Kalgoorlies tuuri teeks. Kuna mul oli vaba päev ja plaane polnud, olin mina muidugi nõus. 

Superpit

 

Nägin ära linna kuulsa Superpit'i ehk kullakaevanduse ja sama-teemalise muuseumi, mis oli päris huvitav. Nt vanasti kui veel ei osatud kulda kividelt eemaldada, ehitati siin linnas kullaga kaetud kividest maju. Hiljem, kui see oskus selgeks sai, lammutati muidugi need majad maha. Lisaks muuseumile läksime ka ATV-dega sõitma. Mõned metsavahelised teed olid selleks ideaalsed, aga muidugi tolmu lendas päris palju ja kuna mina olin kõige aeglasem ja seega rivis viimane, sõitsin ma enamuse ajast tolmu sees :P. Õhtul läksin terve nende pere juurde õhtusöögile. Aias oli neil 2 kana, kelle nimed on Coco ja Chanel.  Enamus austraalia peresid söövad alati ühise laua taga õhtust. Minu arvates nii hea komme, mida võiks Eestis ka rohkem olla.

Vahepeal oli ka Halloween, mida siin ilusti tähistatakse. Meil oli ka tööl selle puhul kostüümiõhtu, kus mina riietusin nagu Alice Imedemaal. Ma polnud kunagi varem kostüümi kandnud ja mulle väga meeldis. Paljud arvasid, et näen välja nagu oleksin otse Alice’i filmist välja astunud :D Meile oli tellitus ka meikar, kes kõigile töötajatele ka meigi tegi. Ta oli päris osav, minu meigi tegi ta u 5-10 minutiga ;)

Parimad hommikud!

Ühe majakaaslasega oleme viimasel ajal palju kokanud. Mõtlesime erinevate maade kööke proovida, eile oli menüüs India, täna Mehhiko toit. Varsti kavatsen mõnda Eesti toitu teha, eks paistab, kuidas teistele meie hapukapsas ja sült maitsevad..vb peaksin esialgu keedukartuli ja hakklihakastmega piirduma :D Hommikusöök tehakse mulle mõnikord valmis. Täna nt ootas mind pannkook jäätise ja puuviljasalatiga. Hommikud on mu lemmikud siin! Loodan, et ma liiga printsessiks ei muutu nii :D 

Jõulukuusk ja suvi - eiei