Thursday, September 20, 2012

Jalka



Pühapäeval toimus jalgpalli finaal, mis tähendas seda, et pärast tuli terve jalkameeskond pubisse tähistama. Nii kiire pole tööl veel olnud! Kui muidu vahel lihtsalt passid tühja ja ootad, et keegi midagi telliks, siis nüüd pidi ühe juurest teise juurde jooksma. Õnneks pühapäev on ainus päev kui sulgeme juba kell 22. Pärast toimus teises majas after-party. Kuna siin enamasti pole midagi teha ja igavaks kisub, siis läksin ka vaatama, mis toimub. No midagi nii hullumeelset pole ma varem näinud! Hunnik jalkamehi laamendasid, kaklesid ja lõhkusid. Ma ei julgenud väga liikudagi, nt üks tüdruk sai palliga vastu pead nii, et silm paistes. Aga mingi kell 1 läksin juba minema, sest järgmine päev hakkas töö kell 9.
afteka algus veel

Järgmisel päeval tulid kõik need samad tüübid muidugi pubisse sööma ja jäid jälle terveks päevaks. Lõunapausil läksin ka koos nendega ühele palliplatsile, kus nad mingit mängu mängisid. Väike pall visatakse keset väljakule ja kes kuuli kõige lähedamale veeretab, see võidab. Õhtuks läksid nad jälle segaseks ja keerasid pubi pahupidi, nt valasid jooke maha, et siis põrandal libistada :D

Eile õhtul aga kui oma vabal päeval järjekordselt igavlesin, tuli mulle kõne töökaaslase numbrilt. Teisel pool toru hakati minuga aga hoopis eesti keelt rääkima! See oli Martin, kes elab kõrvalkülas. Temani olid jutud jõudnud, et siin on üks eestlane ja siis ta mõtles mulle külla tulla. Ta olevat Verole ka siia samamoodi siia külla tulnud. Suundusin siis pubi poole, selline tunne nagu saaks vana tuttavaga kokku, kuigi pole kunagi üksteist näinud :D Nii hea oli üle pika aja soravalt emakeeles rääkida ja sai kõik oma mõtted välja öelda ilma, et oleks pidanud kuidagi puterdama või kokutama :P Pakkus mulle välja, et kui mul vaba päev ja igav on, siis võin talle helistada ja sõidutab mu oma töökohta farmitööd vaatama :)
Lisaks istus meie kõrval üks kohalik mees, kes võttis oma telefoni ja näitas sellega pilti oma eesti sõbrannast. Ma selle peale hüüdsin, et ma tean seda tüdrukut! Pildil oli siis minu kodukülast pärit Marii. Küll maailm on väike :)

Vahel tuleb kyll suur koduigatsus peale...ma ei tea, mis ma j6uludel veel peale hakkan.

Saturday, September 15, 2012

Oo rutiin

Punane on Cunderdin ,)


Loodan, et te mind vahepeal ära pole unustanud, aga mul pole eriti millestki kirjutada. Tööga olen nüüdseks täiesti ära harjunud. Siin on hästi populaarsed kaks õlle: Draught ja Dry. Kuna osad hääldavad neid nii segaselt ja kolm korda ma üle küsida ei jaksa alati, siis üritan ruttu klaasi oma arvates õige õllega täis valada ja jään lootma, et kui ongi vale sort, et äkki ei saada maitsest aru :P. Seni pole keegi veel kurtnud. Tööd on keskmiselt 9h päevas ja nädalas saab palka 400 AUD ehk 322 eurot. Aussi mõistes pole see eriti suur palk, sest näiteks üks töötab siin samas külas kokana ja teenib 900 AUD nädalas.
Elamine ja söök on õnneks tasuta. Kuigi tellin peaaegu iga päev samu toite, ei ole ma õnneks ära tüdinenud ühest menüüst. Vabadel päevadel võtan mingi toormaterjali pubist kaasa ja kokkan ise kodus. Austraalias pidi rämpstoit päris populaarne olema. Siin ka lõunasöögiks tellitakse enamasti mingi burger ja iga prae juurde käivad friikartulid. Paljud räägivad, et võtavad pubis töötades kaalust juurde. Ma pole siiamaani veel võtnud :P
Õnneks on lõpuks ka päike välja tulnud ja ei pea enam päevad-ööd läbi sooja pusa kandma. Tavaliselt lõunapauside ajal võtan mingi pool tundi päikest, rohkem ei kannata :D Sest päike on siin päris tugev, juba selle poole tunniga tuleb veits jumet. Ja praegu on alles kevade algus! Kuhu siis suvel veel varju peaks minema!
Üks päev käis pubis mingi vanem mees, kes hakkas minu kohta igasuguseid asju pärima. Mehe sõber siis ütles talle, et cmmoon, ta võiks su tütar olla. Siis too mees ütles, et jaajaa, aga tal on kaks poega, kellele ma nii hästi sobiksin :D Mu õde jagati juba teisele vennale ja ema läheks tolle mehe sõbrale. Vero oli väga vaimustuses sellest ideest, saaks Aussi mehe :D Ma mitte nii väga. Khmm :D
Aeg-ajalt teen siin oma edasisi reisiplaane. Praegu on kavas järgmisena sõita Kalgoorliesse ja seal uus töö leida. Ja siis vb osta auto ja kuni jaanuari-veebruarini Perthi läheduses tööotsi leida ning seejärel Sydney ja Melbourn. Aga see nii kaugel veel, et pole midagi kindlat. Õnneks pubis annavad inimesed ka soovitusi, kuhu võiks minna ja mida näha.

Tuesday, September 4, 2012

Lihtsalt


Varsti olen juba 2 nädalat siin Cunderdinis töötanud. Aeg läheb ikka päris kiiresti, sest tööl on alati nii palju teha. Kui esimese nädala alguses ma vaatasin rohkem kõrvalt, et mis toimub ja kes siin kõik on, siis nüüd mul enamus kohalikke teada ja olen juba julgem :P Mulle nii meeldib siin, et korra mõtlesin isegi kauemaks jääda, aga ei...aega pole nii palju ühes kohas passida. Arvatavasti jään siia 6-8 nädalaks. Otsustasin täna, et farmitööd mina vist teha ei suuda, nii et kaheks aastaks ei saa Aussi jääda.
Kooli ajal oli lihtne, ei pidanud suuri otsuseid tegema. Käisid lihtsalt oma 12 klassi ära. Nüüd aga on nii palju valikuid! Kus, kui kaua ja kellena töötada. Ja kunagi ei tea, mis või kuidas see igapäevaelu muuta võib...küll on raske :D. Ahjaa, eile oli mul siin esimene palgapäev. Mul pole vist varem nii palju raha pangakaardil olnud, kui praegu :D Aga noh, ma ei kuluta siin külas ka millegi peale.
Veits harjumatu on, et enam ei oodata sinult iga päev mingeid füüsikaseaduste pähe tuupimist või esseede kirjutamist. Ja kodus ei pea ka mitte midagi tegema! Kuigi ega ma nagunii ei teinud kodutöid (mul polnud lihtsalt aega) :P. Aga siin on mul arvutis hunnik filme ja tarku e-raamatuid, millega lõunapause sisustada saan. Peaasi et maha saab istuda, sest u 10h tööpäeva jooksul pole aega seda endale lubada. Tulevikus tahaks ikka tööd, kus peab pigem mõistust kasutama :D.

Pubis leidub igasuguseid inimesi. Üks mees jalutas ükskord sisse ja tahtis oz´i osta. Vähemalt mina kuulsin nii. Mis see üldse olema peaks! On see jook või suits või inimene? :D Jooksin siis ruttu teist tüdrukut endale appi kutsuma, aga siis kuulsin, kuidas mees oiz, oiz hoopis hüüab. Viisin talle siis ta jääpaki, mida ta tükk aega ootas :P
Teinekord istusid aga ühes nurgas mingid india välimusega tüübid, kes arvasid, et ma 16, aina passisid ja lõpuks pildistasid või filmisid mind, sest kui ma neist mööda käisin, siis nad liikusid oma fotokaga järgi. Suht nõme oli olla ja ma üritasin neid lihtsalt vältida ja kui nad midagi tellisid, siis ma lihtsalt ei vaadanud neile silma :P
Ja see, et ma mõnest jooginimest aru ei saa, ei tähenda, et ma inglise keelt üldse ei oskaks! Take-away ütlemise ajal ei pea mulle autorooli liigutusi tegema. Nii tumbajumba ma ka pole :D

Aga ilusat uut töö/kooliaasta algust! Tahaks rohkem teist ka kuulda, nii et kirjtage mulle julgelt :)