Saturday, October 20, 2012

Mõned mõtted reisimisest


Eestis olles tähendas reisimine minu jaoks kord paari aasta jooksul puhkust soojal maal või kultuurirännakut mõnda Euroopa linna. Aastaks Austraaliasse reisima tulemise idee tuli mul kah lihtsalt sellepärast, et kodumaal ei osanud midagi peale keskkooli lõppu peale hakata. Paar korda kuulsin isegi, et miks ma küll nii kauaks lähen. Raiskaksin vaid aasta oma elust, parem oleks kohe ülikooli ja tööle minna ning mees leida. No mingi ajaraiskamisega küll tegu ei ole! Eestis töötada jõuan ma terve elu. Ma saan nüüd isegi täiesti aru inimestest, kes lähevad paariks kuuks reisima, aga tagasi koju jõuavad alles mitme aasta pärast. Reisimine annab lihtsalt nii palju! Kuuled lugusid erinevatest riikidest, pärast mida tahad ka oma silmaga need kõik imeilusad kohad, mida siiani vaid piltidelt imetlenud, ära näha. Kohtad uusi inimesi ja saad uusi sõpru. Kuuled huvitavaid või naljakaid jutte, kuidas inimesed mujal maailmas elavad. Saad teha täpselt seda mida ise tahad - puhata, töötada, matkata, ekstreemsusi proovida jne. Ning kui üks koht viskab üle, siis ei hoia miski sind kinni ja saad kohe edasi liikuda.
Selle kõige pärast ma olengi ülirahul, et esimesel võimalusel reisima tulin ja soovitan seda kõigile teistele ka. Alguses on jah veidi raske terve oma Eesti elu maha jätta, aga praeguseks ma olen täiesti uue elustiiliga harjunud. Kusjuures, varem ma arvasin, et mina ei ole eriti rännuinimene ;) Nüüd juba mõtlen, et veedan suve Eestis ja siis lähen edasi Euroopasse, Aafrikasse ja Ameerikasse seiklema. Nii palju kohti, mida tahaks näha ja asju, mida proovida. Nt delfiinidega ujumine, üksikul saarel ellu jäämine, langevarjuhüpe, pisikeste mustanahaliste lastega lõkke ääres tantsimine, mägironimine, mõnes imeilusas koses kanuuga sõitmine jne. Millised mälestused mul 70-aastaselt oleks! Vaevalt, et ma siis kahetseksin, et paar aastat oma elust ''raiskasin'' ja kohe tööle ei läinud ;)

Tuesday, October 16, 2012

Järjekordne päev paradiisis

Ma tahan selle kutsa Eestisse kaasa võtta!

Minu uus aed
Tema võtan ka kaasa!

Ma olen eluga nii rahul praegu! Päriselt, tulge kõik Austraaliasse! Ilmad ilusad, inimesed sõbralikud, tööpäevad lühikesed ja palgad suured. Praeguse graafiku järgi alustan oma tööd pubis iga õhtu kell 6 ja lõpetan umbes 1 ajal öösel. Terved päevad kuni õhtuni on vabad. Siiani olen vabal ajal linna peal ringi jalutanud, päikest võtnud, majakaaslastega wiid mänginud, filme vaadanud, kokanud jne. Nagu puhkusel oleks. Täna näiteks ärkasin kell 10, võtsin õues päikest ja mängisin meie aia kutsikate ja kassipoegadega. Majakaaslane käis mööda ja ütles, et järjekordne päev paradiisis, jah? Tal on õigus. Siis läksin kohvikusse hilist hommikusööki ja kohvi nautima. Siinsed toiduportsud on nii suured, aga samas ka väga head, nii et järgi ma ei jäta midagi :D. Praegu vaatasin videolaenutusest võetud filmi ja nüüd kirjutan blogi. Varsti avatakse linnas mõnes kohas basseinid ka, siis saab seal aega sisustada. Ma juba ootan! Pole nii ammu ujuda saanud. Mõtlesin võib-olla ka jõusaalis käima hakata, sest ma pole trennis üle 4 kuu nüüd käinud :P Saaks natuke tervislikult aega veeta.

Tõestuseks, mina ei ole skimpy ;)

Õhtuti läheb tööl aeg väga kiiresti. Kui eelmises töökohas pidime aeg-ajalt olema kokaabilised, külmkappe jookidega täitma ja üldse kõike korras hoidma, siis siin on ainus töö jookide ja söökide jagamine. Üle poole ajast me lihtsalt lobiseme pubi külastajatega. Mul on vestluse algused juba täiesti peas. Alustuseks pean ütlema, kust mu aksent pärit on. Seejärel seletama, kui kaua ja kus ma Austraalias olnud olen ja miks ma küll Kalgoorlies olen. Ja muidugi kuulen ka tihti, et mida 16-aastane pubis teeb. Kogu aeg sama jutt...ära tüütab juba. Ma peaks selle kuskile plakatile kirjutama ja sellega ringi käima. Õnneks leidub huvitavaid vestluskaaslasi ka. Näiteks üks päev kutsusid 2 kutti ja 1 tüdruk mind ligi ja küsisid kust ma pärit olen. Kui ütlesin, et Eestist, siis nad hakkasid rõõmsalt eesti keeles rääkima, et nad arvasidki seda, kuna näen nii eestlase moodi välja :D Nii harjumatu oli jälle eesti keeles rääkida...mulle meeldib inglise keeles rohkem :P Üks mees aga arvas mu päritolu ainult mu aksendi järgi ära, kuna töötab eestlastega koos. Päris tihti aga ollakse pettunud, kui ma kedagi ära ei tunne. No ausõna, ma ei mäleta sind, kui ma 3 päeva tagasi sinuga paar lauset vahetasin ja sa olid üks 30-st, kes millegagi meelde ei jäänud :P Aga siis varsti saabki kell juba 12 ja on aeg vaikselt pubi sulgema hakata. Nagu Vero oma blogis selle sama töö kohta ütles, siis siin nagu makstakse peo eest.

Wednesday, October 10, 2012

Kalgoorlie


Kuna ma eelmises postituses ei maininud, et millega, miks ja kuhu ma lähen, siis kirjutan sellest nüüd. Igatahes olin ma väikeses Cunderdini külas töötanud juba üle 6 nädala ja tahtsin edasi suuremasse linna liikuda. Seega otsustasin järgmisena sõita Kalgoorliesse, mis on u 30 000 inimesega kullalinn. Siia sõitsin õhtuse rongiga 4h ja kohale jõudsin u kell 9 õhtul. Olin endale üheks ööks Backbackerite hostelisse koha broneerinud. Kui rongilt maha tulin, hakkasin enda kritseldatud kaardi järgi hosteli poole orienteeruma. Nagu Singapuriski, nii lagunes ka siin mu kohver poole tee peal. Ükski sang ei pidanud kohvri raskusele vastu! Võtsin siis kohvri kaenlasse ja õnneks polnud tee hostelini väga pikk.

Järgmise päeva hommikul (eile) sain paari seljakotiränduriga tuttavaks ja nad pakkusid välja, et näitavad mulle linna ja pubisid, kus võiks tööd saada. Viisin oma cv umbes viite erinevasse pubisse ja juba paari tunni pärast sain Exchange Hotel pubist kõne, et läheksin järgmisel päeval proovitööle. Siis helistasin Backbackerite hostelisse, et veel üheks ööks jääda, aga tuli välja, et nad juba täis broneeritud. Üks mu uutest tuttavatest, Chris, pakkus siis välja, et kuna tema töötab öövahetustel ja ta tuba öösiti tühi, siis ma võin tema toas ööbida. Ta elab ühismajas, kus tal on oma tuba koos teleka ning wifiga ja hind on sama, mis Backbackersite hostelis 6 inimesega ühes toas oleks. Otsustasin siis ühe öö seal olla. Hommikul kui Chris tagasi tuli, tõi ta mulle kohvi ja muffini! Välismaallased on ikka nii lahked! Aga seda kiiremini ma tahtsin endale oma tuba kuskil leida, et ma poleks rohkem tüliks talle. Siin on eraldi tube suht raske saada, kuna need alati täis. Õnneks leidsin lõunal poe eest kuulutuse, et peatänava lähedal on üks tuba üürida ja helistasin sinna kohe. Tuba oli veel vaba, läksin kohale seda üle vaatama ja otsustasin sinna jääda. Tegu on siis ühe suure majaga, kus on 12 tuba, ühine köök ja telekatuba. Hind on jällegi sama, mis oleks 6 inimesega backbackeris tuba jagada, kahjuks mul pole aga wifit ega oma telekat.
Päeval läksin oma proovitööd ka tegema. Täitsa lahe koht tundus, tegin 3h proovitööd, mille eest sain tasuta lõunasöögi. Tegu on linna ühe populaarseima pubiga ja söögid on siin ka väga head. Järgmiseks päevaks oodati mind juba tööle! Nii ruttu siin asjad käivadki.

Uus töökoht

Täna hommikul oligi seal mu esimene tööpäev. Siiani mulle väga meeldib, aga praegu rohkem igaks juhuks tööd ei kirjelda, sest nüüd ootab mind terve nädal järjest tööd kell 18-02. Minuga samas pubis töötavad ka mõned skimpyd, kes on pesus baaridaamid ja teenivad u 3-4 korda rohkem, kui tavalised baaridaamid. Elan umbes 700m kaugusel töökohast.
Aga muidu on siin kõik teistmoodi. Enam ma ei ela ja tööta samade inimestega koos; söögi ja toa eest pean nüüd ise maksma; nädalapalga asemel saan nüüd tunnipalka, mis mulle palju paremini sobib; vabal ajal on nüüd palju rohkem kohti, kuhu minna. Ahjaa..ja järjekordselt on see üks Vero endistest töökohtadest!
Btw, laadisin lõpuks ka kõik Cundy pildid siia ;)

Sunday, October 7, 2012

BBQ ja thanksgiving ehk viimased päevad Cundis




Viimane nädal tööl läks nagu ikka, kiiresti. Eile oli mu viimane tööpäev siinses pubis. Kuna rahvast pubis polnud (mida pole varem laupäeviti juhtunud), siis panime juba kell 8 pubi lukku ja läksime kohaliku juurde BBQ-le. Sõidul sinna nägin jälle ühte väikest kängurut tee ääres seismas. Nii vägev! Tahaks lähedamalt juba neid elukaid näha. Aga muidu oli lahe õhtu, sai viimast korda kohalikega chillida. Õppisin krevette ka koorima. Lihtsalt keera kael kahekorra, tiri jalad ning soolikad välja ja ongi valmis :) Läksime autoga kängurusid metsa otsima ka, aga tulime sama targalt tagasi. Ei leidnud ühtegi. Kui eestlased alustavad pidudega tavaliselt alles 22-23 ajal, siis aussid lõpetavad juba kell 12 umbes ;)
yummi!

meeleolukal k2nguru otsingul :)
Kuna siin majas on kaks Kanada tüdrukut ja neil on oktoobri esimesel nädalavahetusel tänupühad, siis otsustasid nad siin piduliku hommikusöögi teha. Hommikul hakkasime juba kell 8 kokkama. Päris pidulik tuli välja ja nüüd on minul ka esimesed tänupühad peetud.


Kuna ma pole terve oma reisi aja (3 kuud) midagi kokanud, otsustasin üks päev Pavlova koogi küpsetada. Kui ütlesin töökaaslasele, et tegin Pavlova, siis ta küsis, et kas see on see kiivide kook. Ma muidugi vastasin, et ma ei pannud küll kiivisi koogi peale. Aga tegelikult on selle koogi retsept pärit kiivide maalt e Uus-Meremaalt ;)

Täna on mu viimane päev siin. Ei suuda uskuda, et täna õhtul olen ma juba uues linnas ja ei tea, mis minust edasi saab ning ma ei näe Cundi inimesi enam arvatavasti kunagi.  Aga ma olen päris põnevil, lõpuks näen teist Austraalia linna ja kõik on jälle uus! 

Monday, October 1, 2012

Häppy dayz


Aeg läheb nagu lennates ja juba sellel pühapäeval lähen järgmisesse linna. Kui vahepeal oli päris suur koduigatsus, siis praegu pole sellest enam jälgegi! Võib-olla olen nüüdseks lihtsalt üksi reisimisega harjunud. Muidugi tahaks kõiki teid näha, aga siin tahaks praegu rohkem olla :P

Üks õhtu pidi kohaliku juures BBQ toimuma, aga vihmase ilma tõttu jäi ära. Vaatasime siis lihtsalt filmi ''Kuum pirukas'', kust ma omale oma aksendi tõttu uue hüüdnime Nadja sain. Enamasti olen ma aga Anetta või Little Rabbit. Mulle soovitati vaadata ka ühte aussi õudukat ''Wulf Creek'', mis räägib seljakotiränduritest Austraalias, kes ära röövitakse. Pidi väga õudne olema ja lugesin Vero blogist, et ta ei julgenud pärast seda filmi enam väga üksi reisidagi siin. Vot siis, äkki vaatan Eestis tagasi olles alles :P Aga teine film, mida austraallased soovitavad, on ''Red dog''. Tõsielul põhineb, räägib ühest koerast, kes on kuulust selle poolest, et jooksis mitu aastat mööda WA-d, et oma omanikku leida. Pubis isegi üks vanamees ütles, et kui ta noor oli, kuulis ta küla peal sellest koerast jutte.
meie kaunis pubi

Vahepeal oli jalka finaali tõttu pubis veel ka pidulik õhtusööming. Kõik jalgpallurid, kes eelmisel peol pubis hullult laamendanud olid, tulid nüüd kohale pintsakutes. Tüdrukud/naised (ei teagi, kumba peaks kasutama) tellisid omale uued kleidid, käisid juuksuris ja meigis. Eriti pidulik sündmus. Teised baaridaamid ajasid ka omale kleidid selga ja lõid end üles, aga kuna mul pole siin kleiti ega meike, kingadest rääkimata, läksin suht tavaliselt kohale :P. Baarileti taga nagunii ei paista esile. Pärast oli jälle aftekas, aga see kord jäädi palju viisakamaks (vb oli asi pintsakutes?).

Ühel mu vabal päeval koputati uksele ja mind kutsuti tunni-kaugusel olevasse linna Merredini kaasa. Muidugi ma läksin, mida mul siin ikka teha on. Austraalias on nii palju tühja maad ja näiteks Lääne-Austraalias elab 2.4 miljonit inimest, kellest 75% elab Perthis. Seega ülejäänud inimesed (keda on peaaegu sama palju, kui Harjumaal+Tartumaal) on hajunud tohutu suure Lääne-Austraalia peale. Aga teel olles nägin lõpuks ka esimest korda kängurusid! Ma arvasin, et nad on siin päris väikesed, aga kolm kängurut, kes teel hüppasid, olid küll umbes minu pikkused.

Kui ma varem arvasin, et mu inglise keel on enam-vähem, siis siin on mul vahel tunne, nagu ma oleks täielik võhik. Eriti kui on midagi vaja kiiresti seletada, siis ma lihtsalt puterdan üksikuid sõnu ja tunnen ennast 3-aastasena, kes alles õpib rääkima. Ma lohutan end sellega, et isegi üks inglane ja austraallane ei saanud üksteise juttudest aksendi ja väljendite tõttu eriti midagi aru. Mõned aussi väljendid on nt sheila-naine;  reccon- mõtlema, arvama. Väga loov ei pea olema, sest nt asjade kirjeldamisel võib lihtsalt öelda nt itś busy as (siin/see on kiire kui), small as jne. No worries on muidugi kõige levinum väljend, mis mulle ka kohe külge hakkas. Ja kui pöördutakse mitme inimese poole, siis seda tehakse mitmuses, nt ''How are yous?''

Tegelt kirjutasin selle jutu juba nädal tagasi, aga kuna see tuli üsna nigel mu arvates, siis mõtlesin, et parandan millalgi. Praegu aga lisasin lihtsalt ühe lõigu juurde ja muu jätsin samaks. Ju siis ei suuda nii suure palavusega mõelda, sest jah, praegu on siin nt 34 kraadi. Elada ma siin küll ei suudaks, sest kella 12-3 ajal ronin mina alati tuppa varju.