Melbourne



Esperance's



J6ulud :)



Pärast töölt ära tulekut läksin paariks päevaks uuesti Esperance’i. Seekord olime põhiliselt kogu aja ookeani ääres ja snorgeldasime. Ilus algus pikale puhkusele :)Jõulude hommiku veetsin aga basseinis ja päikest võttes. Pühi tähistatakse Aussis juba varakult, seega lõunaajal läksime tuttavate aeda grillima ja olime seal kuni õhtuni. Jõulumeeleolu polnud, aga vähemalt on nüüd olemas kogemus, millised näevad pühad soojal maal välja.



Kasiinos

Järgmisel hommikul läks aga lennuk Melbourne’i. Lõpuks ometi saan jälle reisida! Kuna hotelli kõrval oli kasiino, otsustasime seda vaatama minna. Kuna siin saab kasiinosse juba 18-aastaselt, siis sain ma ka sisse ning see oli mu esimene kord kasiinos. Kõik oli nii uhke seal, selline tunne oli, nagu oleks kuskil Hollywoodi filmis!
Lisaks oli veel üks päev Melbournis aega. Kõndisime parkides, kuni jõudsime muuseumi, mis oli parim muuseum kus ma elus käinud olen! Tavaliselt mulle muuseumid ei istu, aga seal veetsime üle 3 tunni ja pidime ära minema, sest muuseum suleti. Kindlasti must-do kui olla Melbourne’is. Lisaks on siin linnas võimalus rentida ratas ühest kohast ja pärast sõitu jätta see teise rattaparklasse. Õhtul läksime lähedal asuvale arkaadile(hiiglaslik mänguautomaatide ruum), kus proovisime igasuguseid lahedaid mänguautomaate ja ka lasergame’i, mis oli megalahe. Kahjuks see päev läks nii kiiresti, et shoppama ei jõudnud, aga õnneks pärast 14-päevast Uus-Meremaa kruiisi tuleme mõneks päevaks tagasi Melbsi.



Laeval



Praegu aga olen laeval ja ootan põnevusega randumist, mis on 2-päeva pärast. Õnneks on laeval palju tegevusi, nii et igav ei tohiks hakata ;)

Lisaks avastasime, et kui võõras keeles sosistada, siis aksenti pole kuulda ;)

Nägemist, Kalgoorlie!

brekkie-time!

 

Viimased nädalad veetsin jällegi Kalgoorlies, kus muidu nagu polegi eriti midagi teha, aga kuna mul olid seal head sõbrad ja hea töö, siis ei tahtnud väga edasi liikuda. Aga veel üks põhjustest, miks ma nii kauaks Kalgoorlisse jäin, on see, et ühed sõbrad koos peredega lähevad selle aasta lõpus Uus-Meremaale laevakruiisile ja kuna neil oli üks vaba koht, siis kutsuti mind kaasa. Ja kuidas saaks sellisele võimalusele ei öelda. Algul mul oli plaanis natuke kauem lääne-rannikul trippida, aga nüüd olen teinud plaanides veidi muutusi. Nimelt pärast Uus-Meremaad lähen ja reisin ida-Austraalias ja siis tulen tagasi Perthi lähedusse tööle. Paar päeva tagasi aga tulin praegusest töökohast ära ja nüüd olen pikal puhkusel 

tööhoos :)

Kahju oli töölt ära tulla ja mõelda, et ei pruugi oma lahedaid töökaaslasi enam näha. Kõige paremini sain läbi kahe 18-aastase kutiga, kellest üks oli maori aksendiga. Mina kogu aeg tegin tema aksenti ja kõnnakut järgi, olin tema copycat. Nüüd lähen reisin ta kodumaale ka :P Aga seal pubis töötades oli alati lõbus ja rohkem rääkisime juttu kui töötasime. Ja muidugi oli kahju Kalgoorliest lahkuda, jätta kogu praegune elu sinnapaika ja alustada uut kuskil mujal. Hea külg on see, et edasi reisimine on põnev ja saab jälle nii palju uut näha. 

Paraad Kal'is

Kalgoorliest jääb meelde ka palju aborigeene, kes õhtuti pimedas koju kõndides võivad päris hirmutavad olla. Õnneks elasin ma päris lähedal oma töökohale. Aga riik toetab neid u 700 dollariga nädalas, pole siis ime, et nad kogu raha alkoholile ja suitsudele raiskavad ning siis tänaval räuskavad ja kerjavad.

Üks õhtu esines meie pubis üks bänd, kes minuga rääkima tuli ja lavale ka kutsus. Andsid mulle trambuliini kätte, näitasid rütmi ette, seega nüüdseks olen ma ka bändiga esinenud. Kes autogrammi tahab?

Austraalias olen palju uusi toite ka proovinud. Väga palju erinevaid mereande, kelle nimesi isegi eesti keeles ma ei oska öelda, sealhulgas ka haikala! Erinevaid puuvilju ja isegi väikse tüki känguru liha. Viimast ma rohkem küll süüa ei suudaks vist. Kui õuest sidrunipuu leidsin, sõin terve sidruni ära. Nüüd mu sõbrad arvavad, et eestlased söövadki sidruneid niiviisi.

Eestis tunnevad mõned 23-aastased ennast juba vanana, aga reisides on see alles beebivanus. Nii et veelkord, kõik reisima!

Minul siin küll mingit jõulutunnet pole :P Jõulukaunistused vaid tuletavad meelde, et pühad on. Aga ilusaid jõule kõigile teile Eestis!

Esperance

Paar nädalat tagasi sõitsin väikeseks puhkuseks Esperance’i. Nii palju oli seal teha, seega kõik päevad möödusid lennates. Nägin ära paljud linnaäärsed rannad, mis olid superilusad! Vesi helesinine, liiv lumivalge ja lained mõnel päeval väga suured. Nii vägev oli ise sellises ilusas kohas olla, mille pilt tavaliselt telefonis taustapildiks pannakse. Ööbisime ühe tuttava vanavanemate majas, kus mul oli oma tuba. Ma olen pea 5 kuud erinevates majutuskohtades elanud, selline kodutunne tuli peale. Küsisid minult veel, et kas ma oma vanematele juba olen öelnud, et nad lapsendasid mu :D Kuna Esperance on nii väike, siis saime ratastega vabalt linnale väikse tiiru peale teha ja kõike olulist näha.

Ühe ranna ääres peesitas hüljes, keda ma kohe pildistama jooksin. Ma muidugi tahtsin võimalikult lähedale talle minna, aga talle see mõte ei meeldinud, sest kui ma umbes 1 sammu kaugusel temaset olin, siis ta hakkas urisema :D See oli tegelikult päris hirmus, tundus, et ta oleks valmis mind taga ajama :P Teine rand, Lucky Bay, on linnast pisut eemal, aga üpris populaarne. Teel sinna külastasime ka Esperance Stonehenge’i, mis on täielik koopia originaal Stonehenge’st UK-s. Päris lahe oli seal kivide vahel ringi käia ja see oli ikka päris kõrge ehitis. Kui aga randa kohale jõudsime, nägin liival väikest kängurut. Kohe krabasin autost kellegi krõpsupaki ja jooksin ruu juurde. Selle peale ta vist hakkas kartma ja hakkas ära hüppama, aga ma meelitasin ta ruttu krõpsudega tagasi. Lõpuks sõi ta mult otse käest, aga kui pai hakkasin tegema, siis pani käpad rusikasse, mis oli nii armas :D Ta on nüüd mu lemmik loom ja ta nimi on Puffy :)

Kuna Esperance on ookeaniäärne, on seal mereannid väga populaarsed. Minu must-do listis oli kalapüük, mille jaoks ka aja leidsime. Ookeanist kala püüda on hoopis midagi muud, kui jõe või tiigi äärest :D Õnge peab päris kaugele viskama ja söödaks on teised mereannid. Kuna sellel päeval olid lained päris suured, siis mul oli suht raske aru saada, kas kala tõmbab õnge või on see lihtsalt lainetest. Kalu me seekord kätte ei saanud, küll aga 2 krabi. Tavaliselt näkkavad just kalad paremini, kui krabid. Aga suured lained olid suplemiseks ägedad. Kuigi pärast krabipüüki olin ma vees pisut ettevaatlikum. Haid pidavat ka väga kardetud seal olema. Inimesed on haisid näinud isegi põlvesügavuses vees. Mina kahjuks ühtegi ei näinud, nii vinge oleks mõelda, et olen hai eest ära jooksnud :P

Selle väikese puhkusega jäin ma aga ülirahule. Parem kui ma arvasin. Iga päev oli nii palju teha ja igav polnud kordagi. Pildid siin.