Tagasi Eestis

Olen nüüdseks juba 2 nädalat Eestis olnud ja hakkan vaikselt ära harjuma. Esimesed päevad möödusid väga kiirelt sõprade ja sugulastega kokku saades. Aga umbes nädala pärast tuli juba selline veider tunne, et no siin ma siis nüüd olengi ja kõik need pidevad reisimised möödas. Mis ma nüüd peale hakkan? Ja seda küsimust olen ma söögi alla ja peale kuulnud viimasel ajal ning ma ütlen ausalt, et ma ei tea veel täpselt. Ülikooli (see aasta) ei lähe ja niisama ka ei taha passida, seega arvatavasti otsin mingi tööotsa, tegelen hobidega või lähen hoopis veel reisima, sest no reisipisik on ikka sees ja millalgi tahaks ju kõik mandrid ikka ära näha :)
Austraallased on küll väga sõbralikud ja lahked, aga ma ei ütleks, et erinevus Eestiga niivõrd suur oleks. Küll aga on austraallased rohkem avatud ning kõne on võib-olla et viisakam. Kui näiteks eestlased lähevad tihti telefonikõne puhul kohe asja kallale, siis aussid lobisevad enne üksteise päevast ja enesetundest.
Oma Aasia, Austraalia ja Uus-Meremaa seiklustega jäin ma aga 110% rahule. Ei vahetaks seda aastat mitte millegi vastu. Maailmavaate laienemine ja inglise keele paranemine olid ka boonuseks. Sain oma esimesed täiskohaga töö kogemused ning tean nüüd palju täpsemalt, millist tööd mulle teha meeldiks. Sellest olen juba ka varasemalt kirjutanud. Selle aasta jooksul proovisin ja nägin nii palju uut, ilusat ja põnevat. Kohtasin niivõrd erinevaid inimesi ning õppisin nende arusaamadesse ja tavadesse mõistvalt suhtuma.
Ja ma ei väsi kordamast, et soovitan kõigile soojalt reisida, kui vähegi võimalust! :)

Puhkus Balis

Lennujaamast välja tulles olime ümbritsetud kohalikest, kes oma takso või hotellisiltidega turiste palusid. Kui sealt lõpuks taksosse istuda saime, siis algas üpris huvitav sõit. Nimelt liiklusreeglid seal peaaegu puuduvad, kiiruspiiranguteta ja ühtegi valgusfoori selle sõidu ajal ei näinud. Kes julgem ja kiirem, sellel on ka eesõigus. Selline oli esmamulje Balist, aga õnneks üsna ruttu see muutus.

Enamuse aja veetsime lihtsalt basseini ääres värsket kookosvett nautides või külastasime spad. Kohalikud inimesed on ülisõbralikud ja raskelt-töötavad. Tänaval käies kõik naeratavad ja tervitavad ning osad ettekandjad mäletavad isegi nime. Kui ühel õhtusöögil üritasin ruubiku-kuubikud lahendada ning see lõpuks õnnestus, siis ettekandja kohe õnnitles mind :P Bali inimesed töötavad 7 päeva nädalas ning mitmetel on rohkem kui üks töökoht. Lisaks on neil tihti suguvõsa peale põld, kus kasvatavad oma riisi, kohvi, puuvilju ja ka kanu. Küsisin siis ühelt taksojuhilt, et kuidas nad puhkavad. Siis vastas, et võib-olla kord kuus käib rannas.

Et näeks rohkem Bali elu, siis üks päev läksime tuurile. Taksojuht terveks päevaks koos kütuse ja autoga oli vaid 40 dollarit. Ja taksojuhid, kellel oma autot pole ja töötavad kellegi teise jaoks, saavad sellest ainult umbes 15%. Aga sõidutati meid kohalikke puutöölisi, vulkaate templit ja kohviistandust vaatama. Kohviistandus oli mu lemmik. Seal oli ka kaslane, kellele söödetakse kohviube ja ainult kohvi marjaosa seedub ja oad väljuvad tagauksest. Sellest röstitud kohvi on väga hinnaline ja väidetavasti maitsev, aga minul polnud julgust proovida :P Õnneks oli neil ka tavalist kohvi, mida meile kohe degusteerima tuldi. Ingveri-, kakao-, piparmündikohvi ja palju muid, mille ka kaasa ostsin. Nii et tulge minu juurde Bali kohvi proovima ;) Filtrit ega piima nad ei kasuta, sest kohv on kohalikult röstitud ja seejärel väga peeneks jahvatatud ning mitmed maitsesegud sisaldavad juba mett ja kaneeli. Aga ausalt, need olid parimad kohvid, mis ma kunagi proovinud olen!

Kiirelt ja õnnelikult mööduski see väike nädal Balis. Osad kohad jäid küll kahjuks nägemata, aga eks ongi põhjust tagasi minna kunagi ;)

Adios Austraalia!

Perthis sai aeg päris tihedalt sisustatud. Esimeseks kohaks oli King’s Park, kust avanes päris hea vaade Perthi linnale ning oli seetõttu ka paksult turistr täis. Lisaks oli vaja veel viimased ostud Austraalias teha. Õhtul käisime kinos ja valisime suvalise filmi, mida vaadata. Kinosaali sisse minnes tundus veider, et miks kõik teised kinosaalis viibijad on indiast pärit. Selgus, et tegu oli India filmiga, mis oli väga omamoodi huumoriga, millest mina aru ei saanud. Kuigi teised paistsid filmi väga nautivat ja filmitegelaste koperdamisi äärmiselt naljakaks pidama. Kuna poole filmi peal tehti paus, otsustasime tagasi mitte pöörduda :P Filmi nimi oli Jatt & Juliet.

Pühapäeval sõitsime Fremantle’sse, mis on rohkem kunstiinimeste linnaosake. Seal oli üks toorkohvik, mida tripadvisoris soovitati ning ma otsustasin järgi proovida. Ootused olid väiksed, aga toorsupp, mille tellisin oli ülihea. Toorkoogid nägid ka head välja, aga kahjuks polnud nende jaoks kõhus ruumi.

Spinati-basiiliku-avokaadosupp

Seejärel külastasime Fremantle vanglat, kus tegime tunnelituuri. Vangla all olid tunnelid, mille abil varustati vett Perthile ja ka vanglale. Saime seal maa all isegi väikeste paatidega mööda vett sõita ja üks osa paadisõidust toimus täielikus pimeduses, sest giid kustutas kõik tuled ära. See oli päris lahe, sest ei näinud, kuhu pöörata või mis suunas sõita.

Vangla väravate ees

Üleile oligi aeg Austraaliast lahkuda ja Balisse lennata. Üks päev on siin basseini ääres ja tänavatel kaubeldes veedetud ja juba väike jume on peal :) Bali siiamani tundub väga hea olevat, hinnad odavad ja ilm super!