Nägemist, Kalgoorlie!

brekkie-time!

 

Viimased nädalad veetsin jällegi Kalgoorlies, kus muidu nagu polegi eriti midagi teha, aga kuna mul olid seal head sõbrad ja hea töö, siis ei tahtnud väga edasi liikuda. Aga veel üks põhjustest, miks ma nii kauaks Kalgoorlisse jäin, on see, et ühed sõbrad koos peredega lähevad selle aasta lõpus Uus-Meremaale laevakruiisile ja kuna neil oli üks vaba koht, siis kutsuti mind kaasa. Ja kuidas saaks sellisele võimalusele ei öelda. Algul mul oli plaanis natuke kauem lääne-rannikul trippida, aga nüüd olen teinud plaanides veidi muutusi. Nimelt pärast Uus-Meremaad lähen ja reisin ida-Austraalias ja siis tulen tagasi Perthi lähedusse tööle. Paar päeva tagasi aga tulin praegusest töökohast ära ja nüüd olen pikal puhkusel 

tööhoos :)

Kahju oli töölt ära tulla ja mõelda, et ei pruugi oma lahedaid töökaaslasi enam näha. Kõige paremini sain läbi kahe 18-aastase kutiga, kellest üks oli maori aksendiga. Mina kogu aeg tegin tema aksenti ja kõnnakut järgi, olin tema copycat. Nüüd lähen reisin ta kodumaale ka :P Aga seal pubis töötades oli alati lõbus ja rohkem rääkisime juttu kui töötasime. Ja muidugi oli kahju Kalgoorliest lahkuda, jätta kogu praegune elu sinnapaika ja alustada uut kuskil mujal. Hea külg on see, et edasi reisimine on põnev ja saab jälle nii palju uut näha. 

Paraad Kal'is

Kalgoorliest jääb meelde ka palju aborigeene, kes õhtuti pimedas koju kõndides võivad päris hirmutavad olla. Õnneks elasin ma päris lähedal oma töökohale. Aga riik toetab neid u 700 dollariga nädalas, pole siis ime, et nad kogu raha alkoholile ja suitsudele raiskavad ning siis tänaval räuskavad ja kerjavad.

Üks õhtu esines meie pubis üks bänd, kes minuga rääkima tuli ja lavale ka kutsus. Andsid mulle trambuliini kätte, näitasid rütmi ette, seega nüüdseks olen ma ka bändiga esinenud. Kes autogrammi tahab?

Austraalias olen palju uusi toite ka proovinud. Väga palju erinevaid mereande, kelle nimesi isegi eesti keeles ma ei oska öelda, sealhulgas ka haikala! Erinevaid puuvilju ja isegi väikse tüki känguru liha. Viimast ma rohkem küll süüa ei suudaks vist. Kui õuest sidrunipuu leidsin, sõin terve sidruni ära. Nüüd mu sõbrad arvavad, et eestlased söövadki sidruneid niiviisi.

Eestis tunnevad mõned 23-aastased ennast juba vanana, aga reisides on see alles beebivanus. Nii et veelkord, kõik reisima!

Minul siin küll mingit jõulutunnet pole :P Jõulukaunistused vaid tuletavad meelde, et pühad on. Aga ilusaid jõule kõigile teile Eestis!

Esperance

Paar nädalat tagasi sõitsin väikeseks puhkuseks Esperance’i. Nii palju oli seal teha, seega kõik päevad möödusid lennates. Nägin ära paljud linnaäärsed rannad, mis olid superilusad! Vesi helesinine, liiv lumivalge ja lained mõnel päeval väga suured. Nii vägev oli ise sellises ilusas kohas olla, mille pilt tavaliselt telefonis taustapildiks pannakse. Ööbisime ühe tuttava vanavanemate majas, kus mul oli oma tuba. Ma olen pea 5 kuud erinevates majutuskohtades elanud, selline kodutunne tuli peale. Küsisid minult veel, et kas ma oma vanematele juba olen öelnud, et nad lapsendasid mu :D Kuna Esperance on nii väike, siis saime ratastega vabalt linnale väikse tiiru peale teha ja kõike olulist näha.

Ühe ranna ääres peesitas hüljes, keda ma kohe pildistama jooksin. Ma muidugi tahtsin võimalikult lähedale talle minna, aga talle see mõte ei meeldinud, sest kui ma umbes 1 sammu kaugusel temaset olin, siis ta hakkas urisema :D See oli tegelikult päris hirmus, tundus, et ta oleks valmis mind taga ajama :P Teine rand, Lucky Bay, on linnast pisut eemal, aga üpris populaarne. Teel sinna külastasime ka Esperance Stonehenge’i, mis on täielik koopia originaal Stonehenge’st UK-s. Päris lahe oli seal kivide vahel ringi käia ja see oli ikka päris kõrge ehitis. Kui aga randa kohale jõudsime, nägin liival väikest kängurut. Kohe krabasin autost kellegi krõpsupaki ja jooksin ruu juurde. Selle peale ta vist hakkas kartma ja hakkas ära hüppama, aga ma meelitasin ta ruttu krõpsudega tagasi. Lõpuks sõi ta mult otse käest, aga kui pai hakkasin tegema, siis pani käpad rusikasse, mis oli nii armas :D Ta on nüüd mu lemmik loom ja ta nimi on Puffy :)

Kuna Esperance on ookeaniäärne, on seal mereannid väga populaarsed. Minu must-do listis oli kalapüük, mille jaoks ka aja leidsime. Ookeanist kala püüda on hoopis midagi muud, kui jõe või tiigi äärest :D Õnge peab päris kaugele viskama ja söödaks on teised mereannid. Kuna sellel päeval olid lained päris suured, siis mul oli suht raske aru saada, kas kala tõmbab õnge või on see lihtsalt lainetest. Kalu me seekord kätte ei saanud, küll aga 2 krabi. Tavaliselt näkkavad just kalad paremini, kui krabid. Aga suured lained olid suplemiseks ägedad. Kuigi pärast krabipüüki olin ma vees pisut ettevaatlikum. Haid pidavat ka väga kardetud seal olema. Inimesed on haisid näinud isegi põlvesügavuses vees. Mina kahjuks ühtegi ei näinud, nii vinge oleks mõelda, et olen hai eest ära jooksnud :P

Selle väikese puhkusega jäin ma aga ülirahule. Parem kui ma arvasin. Iga päev oli nii palju teha ja igav polnud kordagi. Pildid siin.

Üks väga eestipärane päev

Hommik algas sellega, et istusin õues pingil kui nägin, et majakaaslane mingi pakiga aeda sisse jalutab. Algul ma ei teinud välja, aga siis hakkasin mõtlema, et äkki on see pakk see, mis mulle Eestist u 3 nädalat tagasi saadeti. Siis majakaaslane küsis, et kas mu nimi oli Anette. Nüüd olin juba kindel, et pakk on mulle ja jooksin põnevusega oma tuppa seda avama. Nii vinge oli pakki saada ja sisu oli ka väga super. Paps ja Bellu, aitäh paki eest! Tegin kohe hommikusöögiks omale võileiva ja tatrapudru. Teistele meeldis ka must leib ja Kalevi šokolaadid.

nagu kodus oleks

kohupiim e estard

Lisaks olime just ühe tuttavaga plaaninud samal päeval kohupiimakooki teha, sest olen vist kõigile rääkinud kui hea piimatoode see kohupiim meil seal Eestis on :D Siin kohupiima ei tunta, seega leidsin internetist kohupiima retsepti ja proovisime järgi. Megalihtne oli seda ise teha ja tuli isegi parem kui poeomad. Panin sellele inglisepärasema nime ka ''Estard'', mis tuleb sõnadest Est ja Custard :P. Tegime siis kohupiimakoogi ja muidugi kõik tuttavad tahtsid proovida ning õnmneks kõigile väga meeldis :)

Lühidalt

grill backbackeris

Kuna elu Kalgoorlies on nagu lill, siis kavatsen siia jääda kuni aasta lõpuni. See võtab küll suure osa mu reisiajast ära, aga proovin siis järgmistes linnades lühemaid peatusi teha. Mulle lihtsalt nii meeldib mu praegune elu ja töö, et kuidagi ei taha ära minna. Hästi tihti toimuvad backbackeris, kus ma oma esimesel ööl olin, grillimised. Kuna seal on ka bassein, siis on see super ajaviide palavatel päevadel. Kui parasjagu basseini ääres või tööl pole, siis lebotan niisama või mängin aussi sõpradega piljardit või tennist. Ühesõnaga teen seda mida tahan ning ei istu enam 8h päevas koolipingis. Võib-olla selle muutuse pärast mulle nii väga siin meeldibki.
Tegelikult kirjutan blogi selleks, et öelda, et lähen homme Esperance'i ja olen seal 5 päeva. Asub u 4h sõidu kaugusel lõunas ja on Vero sõnade järgi maailma ilusamate randadega linn. Lõpuks ometi näen Austraalia randu. Siiani ainult sisemaal viibinud :P Igatahes olen ma väga põnevil väikesest puhkusest rannalinnas :)

Kalgoorlie avastamine ja Halloween

Vaiksematel õhtutel lõppeb mu tööpäev üsna varakult ja tavaliselt ei viitsi ma kohe koju minna vaid lähen Monty restorani, kus mul mõned tuttavad töötavad. Seal käin vabalt baarileti taga ringi ja teen endale kohvi või aitan toite välja viia. Loodetavasti ei satu ülemus seda pealt nägema :P Üks õhtu kui Montys askeldasin, kutsus üks mees mu enda lauda ja ütles, et mäletab mind Cunderdini pubist. Uuris siis minult, kas ja mida ma Kalgoorlies näinud olen. Kui ütlesin, et pmst mitte midagi, siis kutsus ta oma poja omale järgi ja ütles pojale, et ta mulle järgmine päev Kalgoorlies tuuri teeks. Kuna mul oli vaba päev ja plaane polnud, olin mina muidugi nõus. 

Superpit

 

Nägin ära linna kuulsa Superpit'i ehk kullakaevanduse ja sama-teemalise muuseumi, mis oli päris huvitav. Nt vanasti kui veel ei osatud kulda kividelt eemaldada, ehitati siin linnas kullaga kaetud kividest maju. Hiljem, kui see oskus selgeks sai, lammutati muidugi need majad maha. Lisaks muuseumile läksime ka ATV-dega sõitma. Mõned metsavahelised teed olid selleks ideaalsed, aga muidugi tolmu lendas päris palju ja kuna mina olin kõige aeglasem ja seega rivis viimane, sõitsin ma enamuse ajast tolmu sees :P. Õhtul läksin terve nende pere juurde õhtusöögile. Aias oli neil 2 kana, kelle nimed on Coco ja Chanel.  Enamus austraalia peresid söövad alati ühise laua taga õhtust. Minu arvates nii hea komme, mida võiks Eestis ka rohkem olla.

Vahepeal oli ka Halloween, mida siin ilusti tähistatakse. Meil oli ka tööl selle puhul kostüümiõhtu, kus mina riietusin nagu Alice Imedemaal. Ma polnud kunagi varem kostüümi kandnud ja mulle väga meeldis. Paljud arvasid, et näen välja nagu oleksin otse Alice’i filmist välja astunud :D Meile oli tellitus ka meikar, kes kõigile töötajatele ka meigi tegi. Ta oli päris osav, minu meigi tegi ta u 5-10 minutiga ;)

Parimad hommikud!

Ühe majakaaslasega oleme viimasel ajal palju kokanud. Mõtlesime erinevate maade kööke proovida, eile oli menüüs India, täna Mehhiko toit. Varsti kavatsen mõnda Eesti toitu teha, eks paistab, kuidas teistele meie hapukapsas ja sült maitsevad..vb peaksin esialgu keedukartuli ja hakklihakastmega piirduma :D Hommikusöök tehakse mulle mõnikord valmis. Täna nt ootas mind pannkook jäätise ja puuviljasalatiga. Hommikud on mu lemmikud siin! Loodan, et ma liiga printsessiks ei muutu nii :D 

Jõulukuusk ja suvi - eiei

Mõned mõtted reisimisest

Eestis olles tähendas reisimine minu jaoks kord paari aasta jooksul puhkust soojal maal või kultuurirännakut mõnda Euroopa linna. Aastaks Austraaliasse reisima tulemise idee tuli mul kah lihtsalt sellepärast, et kodumaal ei osanud midagi peale keskkooli lõppu peale hakata. Paar korda kuulsin isegi, et miks ma küll nii kauaks lähen. Raiskaksin vaid aasta oma elust, parem oleks kohe ülikooli ja tööle minna ning mees leida. No mingi ajaraiskamisega küll tegu ei ole! Eestis töötada jõuan ma terve elu. Ma saan nüüd isegi täiesti aru inimestest, kes lähevad paariks kuuks reisima, aga tagasi koju jõuavad alles mitme aasta pärast. Reisimine annab lihtsalt nii palju! Kuuled lugusid erinevatest riikidest, pärast mida tahad ka oma silmaga need kõik imeilusad kohad, mida siiani vaid piltidelt imetlenud, ära näha. Kohtad uusi inimesi ja saad uusi sõpru. Kuuled huvitavaid või naljakaid jutte, kuidas inimesed mujal maailmas elavad. Saad teha täpselt seda mida ise tahad - puhata, töötada, matkata, ekstreemsusi proovida jne. Ning kui üks koht viskab üle, siis ei hoia miski sind kinni ja saad kohe edasi liikuda.
Selle kõige pärast ma olengi ülirahul, et esimesel võimalusel reisima tulin ja soovitan seda kõigile teistele ka. Alguses on jah veidi raske terve oma Eesti elu maha jätta, aga praeguseks ma olen täiesti uue elustiiliga harjunud. Kusjuures, varem ma arvasin, et mina ei ole eriti rännuinimene ;) Nüüd juba mõtlen, et veedan suve Eestis ja siis lähen edasi Euroopasse, Aafrikasse ja Ameerikasse seiklema. Nii palju kohti, mida tahaks näha ja asju, mida proovida. Nt delfiinidega ujumine, üksikul saarel ellu jäämine, langevarjuhüpe, pisikeste mustanahaliste lastega lõkke ääres tantsimine, mägironimine, mõnes imeilusas koses kanuuga sõitmine jne. Millised mälestused mul 70-aastaselt oleks! Vaevalt, et ma siis kahetseksin, et paar aastat oma elust ''raiskasin'' ja kohe tööle ei läinud ;)

Järjekordne päev paradiisis

Ma tahan selle kutsa Eestisse kaasa võtta!

Minu uus aed

Tema võtan ka kaasa!

Ma olen eluga nii rahul praegu! Päriselt, tulge kõik Austraaliasse! Ilmad ilusad, inimesed sõbralikud, tööpäevad lühikesed ja palgad suured. Praeguse graafiku järgi alustan oma tööd pubis iga õhtu kell 6 ja lõpetan umbes 1 ajal öösel. Terved päevad kuni õhtuni on vabad. Siiani olen vabal ajal linna peal ringi jalutanud, päikest võtnud, majakaaslastega wiid mänginud, filme vaadanud, kokanud jne. Nagu puhkusel oleks. Täna näiteks ärkasin kell 10, võtsin õues päikest ja mängisin meie aia kutsikate ja kassipoegadega. Majakaaslane käis mööda ja ütles, et järjekordne päev paradiisis, jah? Tal on õigus. Siis läksin kohvikusse hilist hommikusööki ja kohvi nautima. Siinsed toiduportsud on nii suured, aga samas ka väga head, nii et järgi ma ei jäta midagi :D. Praegu vaatasin videolaenutusest võetud filmi ja nüüd kirjutan blogi. Varsti avatakse linnas mõnes kohas basseinid ka, siis saab seal aega sisustada. Ma juba ootan! Pole nii ammu ujuda saanud. Mõtlesin võib-olla ka jõusaalis käima hakata, sest ma pole trennis üle 4 kuu nüüd käinud :P Saaks natuke tervislikult aega veeta.

Tõestuseks, mina ei ole skimpy ;)

Õhtuti läheb tööl aeg väga kiiresti. Kui eelmises töökohas pidime aeg-ajalt olema kokaabilised, külmkappe jookidega täitma ja üldse kõike korras hoidma, siis siin on ainus töö jookide ja söökide jagamine. Üle poole ajast me lihtsalt lobiseme pubi külastajatega. Mul on vestluse algused juba täiesti peas. Alustuseks pean ütlema, kust mu aksent pärit on. Seejärel seletama, kui kaua ja kus ma Austraalias olnud olen ja miks ma küll Kalgoorlies olen. Ja muidugi kuulen ka tihti, et mida 16-aastane pubis teeb. Kogu aeg sama jutt...ära tüütab juba. Ma peaks selle kuskile plakatile kirjutama ja sellega ringi käima. Õnneks leidub huvitavaid vestluskaaslasi ka. Näiteks üks päev kutsusid 2 kutti ja 1 tüdruk mind ligi ja küsisid kust ma pärit olen. Kui ütlesin, et Eestist, siis nad hakkasid rõõmsalt eesti keeles rääkima, et nad arvasidki seda, kuna näen nii eestlase moodi välja :D Nii harjumatu oli jälle eesti keeles rääkida...mulle meeldib inglise keeles rohkem :P Üks mees aga arvas mu päritolu ainult mu aksendi järgi ära, kuna töötab eestlastega koos. Päris tihti aga ollakse pettunud, kui ma kedagi ära ei tunne. No ausõna, ma ei mäleta sind, kui ma 3 päeva tagasi sinuga paar lauset vahetasin ja sa olid üks 30-st, kes millegagi meelde ei jäänud :P Aga siis varsti saabki kell juba 12 ja on aeg vaikselt pubi sulgema hakata. Nagu Vero oma blogis selle sama töö kohta ütles, siis siin nagu makstakse peo eest.

Kalgoorlie

Kuna ma eelmises postituses ei maininud, et millega, miks ja kuhu ma lähen, siis kirjutan sellest nüüd. Igatahes olin ma väikeses Cunderdini külas töötanud juba üle 6 nädala ja tahtsin edasi suuremasse linna liikuda. Seega otsustasin järgmisena sõita Kalgoorliesse, mis on u 30 000 inimesega kullalinn. Siia sõitsin õhtuse rongiga 4h ja kohale jõudsin u kell 9 õhtul. Olin endale üheks ööks Backbackerite hostelisse koha broneerinud. Kui rongilt maha tulin, hakkasin enda kritseldatud kaardi järgi hosteli poole orienteeruma. Nagu Singapuriski, nii lagunes ka siin mu kohver poole tee peal. Ükski sang ei pidanud kohvri raskusele vastu! Võtsin siis kohvri kaenlasse ja õnneks polnud tee hostelini väga pikk.

Järgmise päeva hommikul (eile) sain paari seljakotiränduriga tuttavaks ja nad pakkusid välja, et näitavad mulle linna ja pubisid, kus võiks tööd saada. Viisin oma cv umbes viite erinevasse pubisse ja juba paari tunni pärast sain Exchange Hotel pubist kõne, et läheksin järgmisel päeval proovitööle. Siis helistasin Backbackerite hostelisse, et veel üheks ööks jääda, aga tuli välja, et nad juba täis broneeritud. Üks mu uutest tuttavatest, Chris, pakkus siis välja, et kuna tema töötab öövahetustel ja ta tuba öösiti tühi, siis ma võin tema toas ööbida. Ta elab ühismajas, kus tal on oma tuba koos teleka ning wifiga ja hind on sama, mis Backbackersite hostelis 6 inimesega ühes toas oleks. Otsustasin siis ühe öö seal olla. Hommikul kui Chris tagasi tuli, tõi ta mulle kohvi ja muffini! Välismaallased on ikka nii lahked! Aga seda kiiremini ma tahtsin endale oma tuba kuskil leida, et ma poleks rohkem tüliks talle. Siin on eraldi tube suht raske saada, kuna need alati täis. Õnneks leidsin lõunal poe eest kuulutuse, et peatänava lähedal on üks tuba üürida ja helistasin sinna kohe. Tuba oli veel vaba, läksin kohale seda üle vaatama ja otsustasin sinna jääda. Tegu on siis ühe suure majaga, kus on 12 tuba, ühine köök ja telekatuba. Hind on jällegi sama, mis oleks 6 inimesega backbackeris tuba jagada, kahjuks mul pole aga wifit ega oma telekat.
Päeval läksin oma proovitööd ka tegema. Täitsa lahe koht tundus, tegin 3h proovitööd, mille eest sain tasuta lõunasöögi. Tegu on linna ühe populaarseima pubiga ja söögid on siin ka väga head. Järgmiseks päevaks oodati mind juba tööle! Nii ruttu siin asjad käivadki.

Uus töökoht

Täna hommikul oligi seal mu esimene tööpäev. Siiani mulle väga meeldib, aga praegu rohkem igaks juhuks tööd ei kirjelda, sest nüüd ootab mind terve nädal järjest tööd kell 18-02. Minuga samas pubis töötavad ka mõned skimpyd, kes on pesus baaridaamid ja teenivad u 3-4 korda rohkem, kui tavalised baaridaamid. Elan umbes 700m kaugusel töökohast.
Aga muidu on siin kõik teistmoodi. Enam ma ei ela ja tööta samade inimestega koos; söögi ja toa eest pean nüüd ise maksma; nädalapalga asemel saan nüüd tunnipalka, mis mulle palju paremini sobib; vabal ajal on nüüd palju rohkem kohti, kuhu minna. Ahjaa..ja järjekordselt on see üks Vero endistest töökohtadest!
Btw, laadisin lõpuks ka kõik Cundy pildid siia ;)

BBQ ja thanksgiving ehk viimased päevad Cundis

Viimane nädal tööl läks nagu ikka, kiiresti. Eile oli mu viimane tööpäev siinses pubis. Kuna rahvast pubis polnud (mida pole varem laupäeviti juhtunud), siis panime juba kell 8 pubi lukku ja läksime kohaliku juurde BBQ-le. Sõidul sinna nägin jälle ühte väikest kängurut tee ääres seismas. Nii vägev! Tahaks lähedamalt juba neid elukaid näha. Aga muidu oli lahe õhtu, sai viimast korda kohalikega chillida. Õppisin krevette ka koorima. Lihtsalt keera kael kahekorra, tiri jalad ning soolikad välja ja ongi valmis :) Läksime autoga kängurusid metsa otsima ka, aga tulime sama targalt tagasi. Ei leidnud ühtegi. Kui eestlased alustavad pidudega tavaliselt alles 22-23 ajal, siis aussid lõpetavad juba kell 12 umbes ;)

yummi!

meeleolukal k2nguru otsingul :)

Kuna siin majas on kaks Kanada tüdrukut ja neil on oktoobri esimesel nädalavahetusel tänupühad, siis otsustasid nad siin piduliku hommikusöögi teha. Hommikul hakkasime juba kell 8 kokkama. Päris pidulik tuli välja ja nüüd on minul ka esimesed tänupühad peetud.

Kuna ma pole terve oma reisi aja (3 kuud) midagi kokanud, otsustasin üks päev Pavlova koogi küpsetada. Kui ütlesin töökaaslasele, et tegin Pavlova, siis ta küsis, et kas see on see kiivide kook. Ma muidugi vastasin, et ma ei pannud küll kiivisi koogi peale. Aga tegelikult on selle koogi retsept pärit kiivide maalt e Uus-Meremaalt ;)

Täna on mu viimane päev siin. Ei suuda uskuda, et täna õhtul olen ma juba uues linnas ja ei tea, mis minust edasi saab ning ma ei näe Cundi inimesi enam arvatavasti kunagi.  Aga ma olen päris põnevil, lõpuks näen teist Austraalia linna ja kõik on jälle uus! 

Häppy dayz

Aeg läheb nagu lennates ja juba sellel pühapäeval lähen järgmisesse linna. Kui vahepeal oli päris suur koduigatsus, siis praegu pole sellest enam jälgegi! Võib-olla olen nüüdseks lihtsalt üksi reisimisega harjunud. Muidugi tahaks kõiki teid näha, aga siin tahaks praegu rohkem olla :P

Üks õhtu pidi kohaliku juures BBQ toimuma, aga vihmase ilma tõttu jäi ära. Vaatasime siis lihtsalt filmi ''Kuum pirukas'', kust ma omale oma aksendi tõttu uue hüüdnime Nadja sain. Enamasti olen ma aga Anetta või Little Rabbit. Mulle soovitati vaadata ka ühte aussi õudukat ''Wulf Creek'', mis räägib seljakotiränduritest Austraalias, kes ära röövitakse. Pidi väga õudne olema ja lugesin Vero blogist, et ta ei julgenud pärast seda filmi enam väga üksi reisidagi siin. Vot siis, äkki vaatan Eestis tagasi olles alles :P Aga teine film, mida austraallased soovitavad, on ''Red dog''. Tõsielul põhineb, räägib ühest koerast, kes on kuulust selle poolest, et jooksis mitu aastat mööda WA-d, et oma omanikku leida. Pubis isegi üks vanamees ütles, et kui ta noor oli, kuulis ta küla peal sellest koerast jutte.

meie kaunis pubi

Vahepeal oli jalka finaali tõttu pubis veel ka pidulik õhtusööming. Kõik jalgpallurid, kes eelmisel peol pubis hullult laamendanud olid, tulid nüüd kohale pintsakutes. Tüdrukud/naised (ei teagi, kumba peaks kasutama) tellisid omale uued kleidid, käisid juuksuris ja meigis. Eriti pidulik sündmus. Teised baaridaamid ajasid ka omale kleidid selga ja lõid end üles, aga kuna mul pole siin kleiti ega meike, kingadest rääkimata, läksin suht tavaliselt kohale :P. Baarileti taga nagunii ei paista esile. Pärast oli jälle aftekas, aga see kord jäädi palju viisakamaks (vb oli asi pintsakutes?).

Ühel mu vabal päeval koputati uksele ja mind kutsuti tunni-kaugusel olevasse linna Merredini kaasa. Muidugi ma läksin, mida mul siin ikka teha on. Austraalias on nii palju tühja maad ja näiteks Lääne-Austraalias elab 2.4 miljonit inimest, kellest 75% elab Perthis. Seega ülejäänud inimesed (keda on peaaegu sama palju, kui Harjumaal+Tartumaal) on hajunud tohutu suure Lääne-Austraalia peale. Aga teel olles nägin lõpuks ka esimest korda kängurusid! Ma arvasin, et nad on siin päris väikesed, aga kolm kängurut, kes teel hüppasid, olid küll umbes minu pikkused.

Kui ma varem arvasin, et mu inglise keel on enam-vähem, siis siin on mul vahel tunne, nagu ma oleks täielik võhik. Eriti kui on midagi vaja kiiresti seletada, siis ma lihtsalt puterdan üksikuid sõnu ja tunnen ennast 3-aastasena, kes alles õpib rääkima. Ma lohutan end sellega, et isegi üks inglane ja austraallane ei saanud üksteise juttudest aksendi ja väljendite tõttu eriti midagi aru. Mõned aussi väljendid on nt sheila-naine;  reccon- mõtlema, arvama. Väga loov ei pea olema, sest nt asjade kirjeldamisel võib lihtsalt öelda nt itś busy as (siin/see on kiire kui), small as jne. No worries on muidugi kõige levinum väljend, mis mulle ka kohe külge hakkas. Ja kui pöördutakse mitme inimese poole, siis seda tehakse mitmuses, nt ''How are yous?''

Tegelt kirjutasin selle jutu juba nädal tagasi, aga kuna see tuli üsna nigel mu arvates, siis mõtlesin, et parandan millalgi. Praegu aga lisasin lihtsalt ühe lõigu juurde ja muu jätsin samaks. Ju siis ei suuda nii suure palavusega mõelda, sest jah, praegu on siin nt 34 kraadi. Elada ma siin küll ei suudaks, sest kella 12-3 ajal ronin mina alati tuppa varju.