Ei taha lahkuda

Kuna viimane nädal Kalgoorlies oli kätte jõudnud, mõtlesin ka kohaliku turistituuri bordellis teha. Kui avastati, et Kalgoorlies on kulda, hakkasid mitmed kaevandustöölised siia tööle tulema. Kuna aga mitmed nädalad kodunt eemal olla oli meestel raske, siis sõitsid kohale ka prostituudid, kes kogu meeste raske vaevaga teenitud raha enda taskusse said. Linna tekkis mitu bordelli ja tüdrukud käisid tänavatel ringi mehi kutsumas. Kuna küla oli juba laienemas, siis taheti, et tegu oleks rohkem peredele sobilikum. Seetõttu polnud tüdrukud enam üksi bordellist välja lubatud, vaid ainult saatjaga. Nüüdseks on töös umbes 3 bordelli, aga need on palju vähem populaarsed kui vanasti, sest mitmed tüdrukd osutavad teenuseid oma kodus. Lisaks on baarid täis skimpysid. Selline see väike Kalgoorlie ongi :)

Väga põnev tuur oli tegelikult ja huvitav oli linna asustamisest kuulda.
Üks päev aitasin oma töökoha laboris teste teha. Nimelt kasutavad nad kiirtoidukohtade kasutatud õli, et sellest biodiislit teha. Ma ei taha vist enam kunagi mäkis süüa, sest see õli nägi ikka päris juba välja. Aga diisliks sobis imehästi ;)

Olen siin austraallastele suure suuga rääkinud, kuidas osad eestlased käivad jääaugus karastamas. Muidugi loeti mu jutust välja, et kõik eestlased käivad terve aasta jääaukudes suplemas. Nii siis tahtsingi ma neile näidata, et 11 kraadine basseini vesi pole midagi eestlase jaoks. Kaua ma seal ei püsinud, aga päris hea karastus oli :P
Eile sõitsin Perthi. Kurb oli Kalgoorleist lahkuda, sest seal nii kaua aega ikkagi veedetud ja kõik sõbrad/tuttavad seal. Nüüd on mõni päev Perthis veeta ja siis lendan umbes nädalaks Balisse ja seejärel tulengi Eestisse.

Ka austraallased on vahel pankrotis

Tissitort

 

Ühel õhtul leidsin kuskilt kokkamislehelt tissitordi idee ja otsustasin järele proovida ning majakaaslaseid üllatada. Polnudki nii raske teha, aga tähelepanu sai kook küll päris palju ;)

Kui ma alles paar nädalat olin Austraalias olnud, arvasin, et kõik austraallased peavad küll väga rikkad olema, sest mina sain esimeses pubis 400 dollarit nädalas kätte (elamine ja söök tasuta) ning kohalikud ütlesid, et see on nende arvates vähe. Kuna mina aga elasin ikka Eesti elu moodi edasi ehk üritasin vähe kulutada, siis sain üsna ruttu raha koguda. Olin päris üllatunud, kui teised tüdrukud, kes samas pubis olid juba pool aastat töötanud, olid ikka iga nädal pankrotis ja ootasid uut palgapäeva.
Ei hakanud väga üldistusi tegema, aga nüüdseks tundub küll, et väga paljud austraallased elavadki palgapäevast-palgapäevani. Mul on raske mõista, mida nad küll oma palgaga teevad, aga väga paljudel on maja- ja autolaenud, lisaks ostetakse tihti krediitkaartidega. Nii et polegi midagi nii erinevat Eestist. Ma arvan, et küllap mõned inimtüübid lihtsalt kulutavadki nii palju kui kätte antakse, pole vahet kas teenivad 100 või 1000 dollarit nädalas. Mina pigem säästaks 10 aastat ja alles siis ostaks korteri, kui et võtaks laenu 20-ks aastaks ja maksaks 2 korda rohkem.

Vahepeal olen siin ilusti olnud raudtee ohutustööline, mis on ülimalt lihtne. Nimelt pean raudtee parandajaid ja ehitajaid rongide eest kaitsma. Selleks olen lihtsalt terve tööpäeva rongide valves ja kui näen rongi, siis lehvitan lippu ja vilistan vilet. Selle peale tehakse raudtee rongi jaoks vabaks. Kui aga ehitajad teevad raudteel midagi suuremat ning ei saa platsi lühikese ajaga tühjaks teha, siis panen rongide jaoks stop märgid ja lisaks väiksed pommi moodi detonaatorid, et rongijuhi tähelepanu saada ja ta seisma jääks. Sellisel juhul pean ma lihtsalt igavledes või raamatut lugedes päeva mööda saatma, sest seaduse kohaselt pean ma ikka seal kohapeal viibima.

Kaks korda olen teinud öövahetust, kus pidin lihtsalt autos istuma ja aeg-ajalt kontrollima, et liiga palju muda rongi rööbastel pole vihmase ilma tõttu. Istusin siis oma läpaka filmide ja raamatutega autos ja olin ööläbi üleval. Päris raske töö või mis :P



Pole see Austraalia ilm enam nii soe midagi...

Päike ja inglise keel

Nüüd olen jälle kontoritööd tehes aega veetnud, aga loodetavasti saan varsti tööd raudteedel, mul nüüd ju isegi ohutustöölise kaart olemas ;) Kui õhtuti baaritööd tegin, sain ikka päeval veidi aega õues päikese käes veeta, siis nüüd hakkan vaikelt juba valgeks muutuma. Enamustel päevadel on päike väljas küll, aga õhutemperatuur on juba jahedam. Lisaks tööpäevad veedan kõik siseruumis. Pole siis ime, et austraallased polegi nii pruunid nagu arvata võiks. Kuna siin on päike aastaringselt, siis pole kohalikud ka nii vaimustuses, et nädalavahetusel saab päevitada ning veedavad suurema osa ajast ikkagi siseruumis või varjus.

Arvan, et mu inglise keel on selle 8 kuuga, mis ma Austraalias olen olnud, natuke ikka paranenud. Kuigi vahel, eriti kiiruga rääkides, vahetavad „he“ ja „she“ kohad, või kasutan väljendeid nagu „song is haunting me“, „I’ll go hungry“, „let’s take sun“ ja „lying policeman“. Enamasti õnneks saadakse aru, millest ma räägin :P Olen mõnele austraallasele natuke eesti keelt õpetanud ja nende arvates eestlased võiksid p ja b tähed kokku liita, sest neil pole mingit vahet. Samas olen mina püüdnud neile selgeks teha, et e on e ja mitte i. Näitkes berry, friend, estonia, legs jne :P.

Vahepeal avastasin, et programmeerimine polegi nii igav kui algul tundub. Olen codecademy.com lehel päris palju õppinud ja nüüd tahaks igasuguseid põnevaid kodulehti teha! Teine väga kasulik lehekülg onmemrise.com, kus ma olen hispaania keelt, riikide asukohti maakaardil ja erinevate nugade nimetusi õppinud. Seal lehel on väga palju erinevaid ja huvitavaid lühikususeid ;) Mõlemad lingid on pärit lehelt fuckinghomepage.com/websites, mis on tõesti oma nime väärt J Eesti igatsus on muidugi vahel peal, aga ma nüüd lähen õue ja võtan veidi päikest.

Margaret River ja Perthi kursus

Eelmise nädala neljapäeva õhtuks pidin jõudma Perthi, sest mu kursus algas reedel. Neljapäeva hommikul sõitsime Busseltonist Margaret Riverisse, kus tegime peatuse Amazen labürindis. Tegu oli lääne-aussi suurima hekk-labürindiga ja kogu teekonna läbimine võtab keskmiselt 20 minutit. Kui labürinti sisenesin tuli kohe Harry Potteri neljas osa silme ette, kus hekist igasugused olevused välja hüppavad. Aga kogemus oli päris vinge, kõrge hekk ja päris tükk aega võttis, enne kui lõpuni jõudsin. Korra isegi tundus, et olen eksinud ;).

Amaze'n Margaret River

Kuna aeg oli suht piiratud, siis võtsime suuna tagasi põhja poole ning järgmise peatuse tegime Cowaramup’is. See oli tõeline lehmaküla! Igal pool olid suured lehmakujud ja ümberringi mitu lehmalauta. Ühes kohas tehti ka värskest piimast jäätist ning muidugi pidime järgi proovima. Ostsime ka sealt suveniiriks lehmanokamütsid ja läksime kohalikke lehmi vaatama J Kõik lehmad rivistusid nii ägedalt värava taha. Üks julge lehm isegi julges mulle nii lähedale tulla ja minu pakutud muru süüa :P

Seejärel sõitsime ikka edasi Perthi suunas tehes imeväiksed peatused Busseltonis ja Bunburys lihtsalt selleks, et näha, millised need on. Suht väikesed külad/linnad tundusid, midagi erilist poleks seal vast teha osanud. Õhtuks jõudsimegi lõpuks Perthi, pikk päev seljataga.

Eelmise nädala reedel algaski mu kursus, et saada raudteel ohutustööliseks. Algul tundus veidi hirmutav, et kas saan ikka piisavalt hästi inglise keelest aru, et raudtee sõnavara mõistaksin. Kursusel olin ainus tüdruk ja ka kõige noorem osavõtja, aga keelest sain piisavalt hästi aru ja vajalikud testid läbitud. Kursus oli nädalane ja täispikad päevad meenutasid kooli…Päris jube. Mina küll enam mitmeks aastaks kooli ei suuda minna. Mitte et ma teadmisi ei tahaks, aga ma hea meelega käiks erinevatel kursustel ja õpiks ise ning ainult seda, mis mind huvitab.


Kui enne kursust arvasin, et õhtuti on aega Perthi uudistada, siis tegelikkuses läksid päevad nii kiiresti ja ühelgi õhtul ei jõudnud kodunt välja. Ma pole elusees nii suurtel kiirteedel sõitnud nagu siin! Kui valesse ritta satud, võib vabalt pool tundi kohalejõudmisajale lisada. Liskas veel vasakpoolne liiklus, aga sellega olen juba ära harjunud ;)