Airlie imeilus loodus

Airlie on päris väike külake ja seetõttu on ümber väga palju rohelust ja igasuguseid linde ja loomi. Esimesel päeval siin jalutasime lihtsalt mere ääres ja tutvusime ümbrusega. Minu arvates oli rand väga ilus, aga keegi seal ei ujunud. Ma väga ei imesta ka, sest olen näinud pilte randadest, mis asuvad siin lähedal olevatel saartel. Saared ongi siin must-do, mnõed inimesed tulevadki siia ainult nende pärast. Me leidsime endale sobiva 1-päevase saarekruiisi, millele lähme homme. Ei jõua ära oodata! :)

Eile hommikul läksime majutuse kõrval olevasse basseini. See on ehitatud nii, et oleks tunne, nagu viibid looduses. Ümber on taimed, kivid ja isegi liumägi. Kuna hommikust tavaliselt ei söö, siis pärast ujumist olin näljane eestlane ning läksime kiiruga pitsat sööma. Kui restoranis küsisime, mida põnevat siin teha on, siis soovitati Cedar Creek Waterfalls’i. Suundusimegi edasi sinna, u 20 minuti autosõidu kaugusel. Nii hea, et auto ikka on, ilma selleta jääks nii palju kohti nägemata! Sest kosk oli väga imeline, täpselt nagu oleks kuskil paradiisisaare filmis. Väike ümmargüne tiik kose all, kus sai ujuda. Algul ei julenud väga kaugele ujuda, et äkki on krokodillid või mõned muud elukat vees, aga siis mõtlesin, et kui oleks, siis oleks ümbruses mõned hoiatavad märgid. Selle mõte andis julgust palju juurde ja ujusin rahus lõpuni välja kose alla ja ronisin kividelt üles, et siis vette hüpata. Nii vaba tunne oli seal, ujusime seal üle kahe tunni :P Vesi oli päris sügav, kui umbes keskel olin, siis mõtlesin, et proovin põhja vajuda, et näha kui sügav on. Hoidsin silmad lahti ja aina vajusin sügavamale ja sügavamale. Selline vaatepilt oli, nagu filmides, kui keegi upub ja udune valgus ja veepind jäävad järjest kaugemale. Nii lahe oli :P Kuna põhja ei paistnudki tulevat, siis sattusin veidi paanikasse, et kas jätkub ikka õhku, et uuesti pinnale tulla. Aga õnneks just siis tundsin põhja ;) Tegin nii päris mitu korda, sest põnev oli mõelda, et kas nüüd maandun mõnele elukale peale või mitte :P Aga põhi tundus tühi ja ellu ma jäin.

Täna hommikul ärkasin juba umbes pool 8. Ei osanud midagi nii vara teha ja läksin rõdule istuma, kui tuli meelde et iga hommik kell 8 on siinse basseini ääres lorikeetitde toitmine. Otsustasin selle üle vaadata. Lorikeete oli tohutult ja neil oli oma sööginõu. Kui sealt toit enda kätte võtta, siis nad lendasin käe peale sööma. :) Ma olin tol hommikul ainuke, kes seal oli, peale töötajate :P

Lorikeedid

 

Lõunal läksime Airlie Lagooni vaatama, mis on mitmest basseinist koosnev kompleks vabas õhus. Seal oli päris ilus, aga mulle isegi meeldib meie majutuse bassein rohkem. Seega pärast laguuni tulime tagasi ja ujusime veits siinses basseinis. Seejärel sõitsime sadamaäärsesse vaatepunkti, kust peaks ümbritsevaid saari nägema. Kuna olin näinud super vaateid Uus-Meremaal, siis see väga eriline ei tundunud. Edasi otsustasime tagasi kose juurde minna, sest lihtsalt nii meeldis seal eelmine kord. Mõtlesime, et lähme seekord vaid korraks, aga jäime ikka pea kaheks tunniks :P Seekord olid ujumisprillid ka kaasas, seega ma sain lõpuks seda hirmutavat põhja veidi pimedas näha. Ei paistnud seal midagi peale kivide ja pisikeste kalade ;) Kui juba ära hakkasime minema, tuli kuskilt põõsaste vahelt kellegi koer meie juurde. Ma näen reisil nii harva koduloomi, unustan juba kui armsad nad on.

Airlie Lagoon

Tee peale jäid suhkruroo taimed, proovisin järgi, kas on magusad. Ei olnud...

Brisbane, Rockhampton, Mackay, Airlie Beach

Brisbane’is midagi suurt ei teinudki, lihtsalt üks järjekordne suurem linn. Parkimine oli üsna keeruline. Kui Tallinnas pargid peaaegu ükskõik kuhu, saadad sõnumi ja rahus maksad oma parkimise eest, siis siin on erinevatel tänavatel erinev aeg, kui kaua sa tohid seal tasuliselt parkida. Kui tahad kauemaks jääda, pead oma auto teise kohta parkima või hirmkallist parklat kasutama. Eriti raske on oma autot kuskile üleöö jätta, sest siis peab hommikul vara sõnumi saatma või auto juurde ronima, et oma lubatud poole tunni eest maksta ning poole tunni möödudes pead ikkagi auto juurde kõmpima ja selle ümber parkima. Vot siis, sellised süsteemid siin.

Steve Irwin (pilt netist)

Üleeile suundusime Brisbane’ist põhja poole ja kuna tee peale jäi Austraalia loomaaed, mis päris kuulus Aussis, siis vaatasime üle. Selle loomaaia asustasid Steve Irwini vanemad, ning igal pool võis näha kuulsa krokodillemehe Steve’i ja tema laste pilte. Kõige meeldejäävam oli krokodillide show ja pisike känguru, kes ei tahtnud mu käest lahti lasta, kui teda paitama läksin. See oli nii armas! Ülejäänud loomaaed oli nagu loomaaed ikka, isegi väiksem minu meelest, kui Tallinna loomaaed.

 

Pärast loomaaeda sõitsime rahus, kui äkki nägin Ettamogah pubi! Muidugi tahtsin ma selle üle vaadata, sest minu esimene töökoht Austraalias oli sama nimega pubis. Siine pubi oli veidi suurem, aga muidu oli ikka päris sarnane ;) Õhtuks jõudsime pärast pikka sõitu lõpuks Rockhamptonisse, kust kohe järgmisel hommikul edasi suundusime. Hommikul just enne väljumist tulid 2 Taani tüdrukut ja kuna nad olid kuulnud, et suundume põhja poole, küsisid kas saaksime nad tee peale jäävate koobaste juurde viia. Muidugi olime nõus, nii hea on kedagi aidata. Sõidu ajal uurisin järgi, et nad jõudsid alles 2 nädalat tagasi Aussi ja alustasid oma reisi Cairnsist, mis on põhja pool ja liiguvad bussidega lõunasse, kuni Melbournini. Kuna ma olen päris uudishimulik, siis oleks ma tahtnud terve nende eluloo kohta pärida, aga proovisin end tagasi hoida ja ainult peamiste faktidega piirduda :P

Kui taanlased ära viskasime, siis suundusime jälle pikale sõidule põhja suunas. Kuna pärastlõunaks olime juba nälga suremas, siis otsustasime teha pausi Mackay’s. Leidsime botaanikaaia, kus oli armas välikohvik. Sõime parimat Ceasari salatit, tegime tiiru botaanikaaiale ja alustasime taas sõitu. Õhtuks jõudsime lõpuks Airlie Beachile. Majutus on metsa ääres, looduse keskel. Päris ilus on, õhtul kui sadas, oli tunne, nagu elaks vihmametsas :)

botaanikaaed

Airlie