Tagasi Eestis

Olen nüüdseks juba 2 nädalat Eestis olnud ja hakkan vaikselt ära harjuma. Esimesed päevad möödusid väga kiirelt sõprade ja sugulastega kokku saades. Aga umbes nädala pärast tuli juba selline veider tunne, et no siin ma siis nüüd olengi ja kõik need pidevad reisimised möödas. Mis ma nüüd peale hakkan? Ja seda küsimust olen ma söögi alla ja peale kuulnud viimasel ajal ning ma ütlen ausalt, et ma ei tea veel täpselt. Ülikooli (see aasta) ei lähe ja niisama ka ei taha passida, seega arvatavasti otsin mingi tööotsa, tegelen hobidega või lähen hoopis veel reisima, sest no reisipisik on ikka sees ja millalgi tahaks ju kõik mandrid ikka ära näha :)
Austraallased on küll väga sõbralikud ja lahked, aga ma ei ütleks, et erinevus Eestiga niivõrd suur oleks. Küll aga on austraallased rohkem avatud ning kõne on võib-olla et viisakam. Kui näiteks eestlased lähevad tihti telefonikõne puhul kohe asja kallale, siis aussid lobisevad enne üksteise päevast ja enesetundest.
Oma Aasia, Austraalia ja Uus-Meremaa seiklustega jäin ma aga 110% rahule. Ei vahetaks seda aastat mitte millegi vastu. Maailmavaate laienemine ja inglise keele paranemine olid ka boonuseks. Sain oma esimesed täiskohaga töö kogemused ning tean nüüd palju täpsemalt, millist tööd mulle teha meeldiks. Sellest olen juba ka varasemalt kirjutanud. Selle aasta jooksul proovisin ja nägin nii palju uut, ilusat ja põnevat. Kohtasin niivõrd erinevaid inimesi ning õppisin nende arusaamadesse ja tavadesse mõistvalt suhtuma.
Ja ma ei väsi kordamast, et soovitan kõigile soojalt reisida, kui vähegi võimalust! :)

Puhkus Balis

Lennujaamast välja tulles olime ümbritsetud kohalikest, kes oma takso või hotellisiltidega turiste palusid. Kui sealt lõpuks taksosse istuda saime, siis algas üpris huvitav sõit. Nimelt liiklusreeglid seal peaaegu puuduvad, kiiruspiiranguteta ja ühtegi valgusfoori selle sõidu ajal ei näinud. Kes julgem ja kiirem, sellel on ka eesõigus. Selline oli esmamulje Balist, aga õnneks üsna ruttu see muutus.

Enamuse aja veetsime lihtsalt basseini ääres värsket kookosvett nautides või külastasime spad. Kohalikud inimesed on ülisõbralikud ja raskelt-töötavad. Tänaval käies kõik naeratavad ja tervitavad ning osad ettekandjad mäletavad isegi nime. Kui ühel õhtusöögil üritasin ruubiku-kuubikud lahendada ning see lõpuks õnnestus, siis ettekandja kohe õnnitles mind :P Bali inimesed töötavad 7 päeva nädalas ning mitmetel on rohkem kui üks töökoht. Lisaks on neil tihti suguvõsa peale põld, kus kasvatavad oma riisi, kohvi, puuvilju ja ka kanu. Küsisin siis ühelt taksojuhilt, et kuidas nad puhkavad. Siis vastas, et võib-olla kord kuus käib rannas.

Et näeks rohkem Bali elu, siis üks päev läksime tuurile. Taksojuht terveks päevaks koos kütuse ja autoga oli vaid 40 dollarit. Ja taksojuhid, kellel oma autot pole ja töötavad kellegi teise jaoks, saavad sellest ainult umbes 15%. Aga sõidutati meid kohalikke puutöölisi, vulkaate templit ja kohviistandust vaatama. Kohviistandus oli mu lemmik. Seal oli ka kaslane, kellele söödetakse kohviube ja ainult kohvi marjaosa seedub ja oad väljuvad tagauksest. Sellest röstitud kohvi on väga hinnaline ja väidetavasti maitsev, aga minul polnud julgust proovida :P Õnneks oli neil ka tavalist kohvi, mida meile kohe degusteerima tuldi. Ingveri-, kakao-, piparmündikohvi ja palju muid, mille ka kaasa ostsin. Nii et tulge minu juurde Bali kohvi proovima ;) Filtrit ega piima nad ei kasuta, sest kohv on kohalikult röstitud ja seejärel väga peeneks jahvatatud ning mitmed maitsesegud sisaldavad juba mett ja kaneeli. Aga ausalt, need olid parimad kohvid, mis ma kunagi proovinud olen!

Kiirelt ja õnnelikult mööduski see väike nädal Balis. Osad kohad jäid küll kahjuks nägemata, aga eks ongi põhjust tagasi minna kunagi ;)

Adios Austraalia!

Perthis sai aeg päris tihedalt sisustatud. Esimeseks kohaks oli King’s Park, kust avanes päris hea vaade Perthi linnale ning oli seetõttu ka paksult turistr täis. Lisaks oli vaja veel viimased ostud Austraalias teha. Õhtul käisime kinos ja valisime suvalise filmi, mida vaadata. Kinosaali sisse minnes tundus veider, et miks kõik teised kinosaalis viibijad on indiast pärit. Selgus, et tegu oli India filmiga, mis oli väga omamoodi huumoriga, millest mina aru ei saanud. Kuigi teised paistsid filmi väga nautivat ja filmitegelaste koperdamisi äärmiselt naljakaks pidama. Kuna poole filmi peal tehti paus, otsustasime tagasi mitte pöörduda :P Filmi nimi oli Jatt & Juliet.

Pühapäeval sõitsime Fremantle’sse, mis on rohkem kunstiinimeste linnaosake. Seal oli üks toorkohvik, mida tripadvisoris soovitati ning ma otsustasin järgi proovida. Ootused olid väiksed, aga toorsupp, mille tellisin oli ülihea. Toorkoogid nägid ka head välja, aga kahjuks polnud nende jaoks kõhus ruumi.

Spinati-basiiliku-avokaadosupp

Seejärel külastasime Fremantle vanglat, kus tegime tunnelituuri. Vangla all olid tunnelid, mille abil varustati vett Perthile ja ka vanglale. Saime seal maa all isegi väikeste paatidega mööda vett sõita ja üks osa paadisõidust toimus täielikus pimeduses, sest giid kustutas kõik tuled ära. See oli päris lahe, sest ei näinud, kuhu pöörata või mis suunas sõita.

Vangla väravate ees

Üleile oligi aeg Austraaliast lahkuda ja Balisse lennata. Üks päev on siin basseini ääres ja tänavatel kaubeldes veedetud ja juba väike jume on peal :) Bali siiamani tundub väga hea olevat, hinnad odavad ja ilm super!

Ei taha lahkuda

Kuna viimane nädal Kalgoorlies oli kätte jõudnud, mõtlesin ka kohaliku turistituuri bordellis teha. Kui avastati, et Kalgoorlies on kulda, hakkasid mitmed kaevandustöölised siia tööle tulema. Kuna aga mitmed nädalad kodunt eemal olla oli meestel raske, siis sõitsid kohale ka prostituudid, kes kogu meeste raske vaevaga teenitud raha enda taskusse said. Linna tekkis mitu bordelli ja tüdrukud käisid tänavatel ringi mehi kutsumas. Kuna küla oli juba laienemas, siis taheti, et tegu oleks rohkem peredele sobilikum. Seetõttu polnud tüdrukud enam üksi bordellist välja lubatud, vaid ainult saatjaga. Nüüdseks on töös umbes 3 bordelli, aga need on palju vähem populaarsed kui vanasti, sest mitmed tüdrukd osutavad teenuseid oma kodus. Lisaks on baarid täis skimpysid. Selline see väike Kalgoorlie ongi :)

Väga põnev tuur oli tegelikult ja huvitav oli linna asustamisest kuulda.
Üks päev aitasin oma töökoha laboris teste teha. Nimelt kasutavad nad kiirtoidukohtade kasutatud õli, et sellest biodiislit teha. Ma ei taha vist enam kunagi mäkis süüa, sest see õli nägi ikka päris juba välja. Aga diisliks sobis imehästi ;)

Olen siin austraallastele suure suuga rääkinud, kuidas osad eestlased käivad jääaugus karastamas. Muidugi loeti mu jutust välja, et kõik eestlased käivad terve aasta jääaukudes suplemas. Nii siis tahtsingi ma neile näidata, et 11 kraadine basseini vesi pole midagi eestlase jaoks. Kaua ma seal ei püsinud, aga päris hea karastus oli :P
Eile sõitsin Perthi. Kurb oli Kalgoorleist lahkuda, sest seal nii kaua aega ikkagi veedetud ja kõik sõbrad/tuttavad seal. Nüüd on mõni päev Perthis veeta ja siis lendan umbes nädalaks Balisse ja seejärel tulengi Eestisse.

Ka austraallased on vahel pankrotis

Tissitort

 

Ühel õhtul leidsin kuskilt kokkamislehelt tissitordi idee ja otsustasin järele proovida ning majakaaslaseid üllatada. Polnudki nii raske teha, aga tähelepanu sai kook küll päris palju ;)

Kui ma alles paar nädalat olin Austraalias olnud, arvasin, et kõik austraallased peavad küll väga rikkad olema, sest mina sain esimeses pubis 400 dollarit nädalas kätte (elamine ja söök tasuta) ning kohalikud ütlesid, et see on nende arvates vähe. Kuna mina aga elasin ikka Eesti elu moodi edasi ehk üritasin vähe kulutada, siis sain üsna ruttu raha koguda. Olin päris üllatunud, kui teised tüdrukud, kes samas pubis olid juba pool aastat töötanud, olid ikka iga nädal pankrotis ja ootasid uut palgapäeva.
Ei hakanud väga üldistusi tegema, aga nüüdseks tundub küll, et väga paljud austraallased elavadki palgapäevast-palgapäevani. Mul on raske mõista, mida nad küll oma palgaga teevad, aga väga paljudel on maja- ja autolaenud, lisaks ostetakse tihti krediitkaartidega. Nii et polegi midagi nii erinevat Eestist. Ma arvan, et küllap mõned inimtüübid lihtsalt kulutavadki nii palju kui kätte antakse, pole vahet kas teenivad 100 või 1000 dollarit nädalas. Mina pigem säästaks 10 aastat ja alles siis ostaks korteri, kui et võtaks laenu 20-ks aastaks ja maksaks 2 korda rohkem.

Vahepeal olen siin ilusti olnud raudtee ohutustööline, mis on ülimalt lihtne. Nimelt pean raudtee parandajaid ja ehitajaid rongide eest kaitsma. Selleks olen lihtsalt terve tööpäeva rongide valves ja kui näen rongi, siis lehvitan lippu ja vilistan vilet. Selle peale tehakse raudtee rongi jaoks vabaks. Kui aga ehitajad teevad raudteel midagi suuremat ning ei saa platsi lühikese ajaga tühjaks teha, siis panen rongide jaoks stop märgid ja lisaks väiksed pommi moodi detonaatorid, et rongijuhi tähelepanu saada ja ta seisma jääks. Sellisel juhul pean ma lihtsalt igavledes või raamatut lugedes päeva mööda saatma, sest seaduse kohaselt pean ma ikka seal kohapeal viibima.

Kaks korda olen teinud öövahetust, kus pidin lihtsalt autos istuma ja aeg-ajalt kontrollima, et liiga palju muda rongi rööbastel pole vihmase ilma tõttu. Istusin siis oma läpaka filmide ja raamatutega autos ja olin ööläbi üleval. Päris raske töö või mis :P



Pole see Austraalia ilm enam nii soe midagi...