Päike ja inglise keel

Nüüd olen jälle kontoritööd tehes aega veetnud, aga loodetavasti saan varsti tööd raudteedel, mul nüüd ju isegi ohutustöölise kaart olemas ;) Kui õhtuti baaritööd tegin, sain ikka päeval veidi aega õues päikese käes veeta, siis nüüd hakkan vaikelt juba valgeks muutuma. Enamustel päevadel on päike väljas küll, aga õhutemperatuur on juba jahedam. Lisaks tööpäevad veedan kõik siseruumis. Pole siis ime, et austraallased polegi nii pruunid nagu arvata võiks. Kuna siin on päike aastaringselt, siis pole kohalikud ka nii vaimustuses, et nädalavahetusel saab päevitada ning veedavad suurema osa ajast ikkagi siseruumis või varjus.

Arvan, et mu inglise keel on selle 8 kuuga, mis ma Austraalias olen olnud, natuke ikka paranenud. Kuigi vahel, eriti kiiruga rääkides, vahetavad „he“ ja „she“ kohad, või kasutan väljendeid nagu „song is haunting me“, „I’ll go hungry“, „let’s take sun“ ja „lying policeman“. Enamasti õnneks saadakse aru, millest ma räägin :P Olen mõnele austraallasele natuke eesti keelt õpetanud ja nende arvates eestlased võiksid p ja b tähed kokku liita, sest neil pole mingit vahet. Samas olen mina püüdnud neile selgeks teha, et e on e ja mitte i. Näitkes berry, friend, estonia, legs jne :P.

Vahepeal avastasin, et programmeerimine polegi nii igav kui algul tundub. Olen codecademy.com lehel päris palju õppinud ja nüüd tahaks igasuguseid põnevaid kodulehti teha! Teine väga kasulik lehekülg onmemrise.com, kus ma olen hispaania keelt, riikide asukohti maakaardil ja erinevate nugade nimetusi õppinud. Seal lehel on väga palju erinevaid ja huvitavaid lühikususeid ;) Mõlemad lingid on pärit lehelt fuckinghomepage.com/websites, mis on tõesti oma nime väärt J Eesti igatsus on muidugi vahel peal, aga ma nüüd lähen õue ja võtan veidi päikest.

Margaret River ja Perthi kursus

Eelmise nädala neljapäeva õhtuks pidin jõudma Perthi, sest mu kursus algas reedel. Neljapäeva hommikul sõitsime Busseltonist Margaret Riverisse, kus tegime peatuse Amazen labürindis. Tegu oli lääne-aussi suurima hekk-labürindiga ja kogu teekonna läbimine võtab keskmiselt 20 minutit. Kui labürinti sisenesin tuli kohe Harry Potteri neljas osa silme ette, kus hekist igasugused olevused välja hüppavad. Aga kogemus oli päris vinge, kõrge hekk ja päris tükk aega võttis, enne kui lõpuni jõudsin. Korra isegi tundus, et olen eksinud ;).

Amaze'n Margaret River

Kuna aeg oli suht piiratud, siis võtsime suuna tagasi põhja poole ning järgmise peatuse tegime Cowaramup’is. See oli tõeline lehmaküla! Igal pool olid suured lehmakujud ja ümberringi mitu lehmalauta. Ühes kohas tehti ka värskest piimast jäätist ning muidugi pidime järgi proovima. Ostsime ka sealt suveniiriks lehmanokamütsid ja läksime kohalikke lehmi vaatama J Kõik lehmad rivistusid nii ägedalt värava taha. Üks julge lehm isegi julges mulle nii lähedale tulla ja minu pakutud muru süüa :P

Seejärel sõitsime ikka edasi Perthi suunas tehes imeväiksed peatused Busseltonis ja Bunburys lihtsalt selleks, et näha, millised need on. Suht väikesed külad/linnad tundusid, midagi erilist poleks seal vast teha osanud. Õhtuks jõudsimegi lõpuks Perthi, pikk päev seljataga.

Eelmise nädala reedel algaski mu kursus, et saada raudteel ohutustööliseks. Algul tundus veidi hirmutav, et kas saan ikka piisavalt hästi inglise keelest aru, et raudtee sõnavara mõistaksin. Kursusel olin ainus tüdruk ja ka kõige noorem osavõtja, aga keelest sain piisavalt hästi aru ja vajalikud testid läbitud. Kursus oli nädalane ja täispikad päevad meenutasid kooli…Päris jube. Mina küll enam mitmeks aastaks kooli ei suuda minna. Mitte et ma teadmisi ei tahaks, aga ma hea meelega käiks erinevatel kursustel ja õpiks ise ning ainult seda, mis mind huvitab.


Kui enne kursust arvasin, et õhtuti on aega Perthi uudistada, siis tegelikkuses läksid päevad nii kiiresti ja ühelgi õhtul ei jõudnud kodunt välja. Ma pole elusees nii suurtel kiirteedel sõitnud nagu siin! Kui valesse ritta satud, võib vabalt pool tundi kohalejõudmisajale lisada. Liskas veel vasakpoolne liiklus, aga sellega olen juba ära harjunud ;)

Albany, Denmark

Esmaspäev oli suht raisatud päev sest kohad kuhu tahtsime minna, olid kõik suletud. Õnneks jäi teele üks veiniaed, kus saime mõnda veini proovida ja ilusat loodust nautida. Sellel päeval midagi erilist rohkem teha ei saanudki, aga see-eest teisipäeval olime rohkem planeeritud ja päev sujus väga hästi. Hommikul sõitsime väidetavalt Austraalia 5-ndat kõige ilusamat randa, Little Beach'i, vaatama. See oli tõeliselt ilus, vist isegi mu uus lemmik rand.

Little Beach

Edasi tegime peatuse Marron Farmis, kus sai lõunaks värskeid mereande. Ja kuna tegu oli farmiga, oli ümberringi väga palju loomi ja linde. Väga armas kohake oli. Tee peale jäi ka maasika farm, kus ostsime karbi maasikaid ja maasikajäätise, mis oli megahea.

Kuna Albanys oli juba kaua oldud, asusime eile hommikul teekonnale Busseltoni suunas. Teel tegime mitmeid väikseid külastusi, et edela-Austraaliat rohkem näha. Tripadvisori ja informatsiooniputka abiga valisime sobivad kohad välja. Esimene peatus oli Denmarki nimelises külas, kus nägime Green pools nimelist randa, mis minu jaoks tundus nagu iga teine rand, sest olen nii palju ilusamaid randu siin näinud. Lisaks käisime Bartholomews meefarmis, kus sai põnevate maitsetega mett proovida ja koha peal valmistatud meejäätist osta, mis oli päris hea. Meefarmi lähedal oli ka üks toffee-factory, mille kiirelt üle vaatasime. Mulle väga toffee kommid ei maitse, aga seal poes oli üks väga põnev jäätisemasin. Müüja pani tavalise vanilli-jäätise palli ning külmutatud marjad masinasse ja välja tuli spiraalina pehme marjajäätis.

Edasi jäi tee peale Tree top walk. Ei tundunud väga põnev olevat, aga kuna me juba seal olime ja see oli ainult 600m rada, siis otsustasime ära käia. Oli parem, kui ma arvasin, sest rada oli vahepeal päris kõrgel ja paar korda sai läbi puu kõndida.

Kuna ümbruses oli mitmeid loodusparke, otsustasime ühes, kus oli puu otsa ronimise võimalus, peatuse teha. Seal pargis oli üks väga kõrge puu, mille otsa varem tuletõrjujad ronisid, et ümbruses tulekahjusid märgata. Algul see tundus päris jube ja ma mõtlesin, et mina sinna otsa küll ei roni. Varem polevat seal isegi turvavõrku olnud, aga kuna ronimispulgad olid peaaegu otse üles kulgevad, siis kukkumise korral poleks ikka väga kaitset olnud. Aga kui juba paar astet olin teinud, siis tahtin ikka lõpuni teha. Ja nii hea meel, et ikka lõpuni ära tegin! Seal üleval oli ikka super vaade ja kogu kogemus oli päeva parim tegevus.

Õhtuks sõitsime Busseltoni ning nüüd tänane päev peaks ka väga sisukas tulema ;)

Väiksel rännakul jälle

Mu uus töökoht pakkus mulle võimalust töötada raudteel ohutustöölisena. See läheks mu 3-kuu farmi/ehitustöö alla ja saaksin tahtmise korral ka teiseks aastaks Aussi jääda. Mõtlesin, et võiks ju proovida, sest töö väga lihtne ka. Lihtsalt seisan raudteetöölistest eemal ja vaatan tühjusesse. Kui näen rongi lähenemas, siis lehvitan lippu ja vilistan :P. Päris lebo tundub, aga siiski, et seal töötada, pean koolituse läbima. Ja kuna pea nädalane koolitus toimub Perthis, siis võtsin töölt ka teise nädala vabaks, et Perthi ümbruses veidi ringi rännata.

Üks sõber Kalgoorliest tahtis ka minuga kaasa tulla ja veidi reisida. Reede õhtul asusimegi teele. Esimene peatus oli Esperances, kuhu kauaks ei jäänud, sest see juba nähtud koht. Eile pärast pikka sõitu jõudsime teise sihtpunkti - Albany'sse. Nii hea on jälle ringi rännata ja Austraaliat avastada. Pärast hommikusööki mereäärses kohvikus sõitsime tuulefarmi vaatama. Kuna siin on suht tuuline ilm, siis 80% kogu linna elektrist tuleb tuuleenergiast. Seal oli väga ilus maastik ja matkarada.

Edasi läksime Natural Bridge'i e looduslikku silda vaatama. See oli kaljude vahele moodustunud ja oli väga ilus vaatepilt. Lained peksid ümbruses päris tugevalt ja väga hirmus oleks sellises vees ujuda olnud.

Natural Bridge

Viimaseks peatuseks oli Blowholes, mis kujutab endast auku kaljude vahel ning kui lained parasjagu kalda poole tulevad, siis vesi peaks sealt august välja purskama. Kuna sellel hetkel väga suuri laineid polnud, siis oli näha vaid hõredat vett ja palju tuult. Aga see eest oli väga palju müra ja päris huvitav oli siiski.

Siit peaks vesi välja purskama

Uus töökoht ja munadepühad Esperances

Paar nädalat tagasi otsustasin, et nüüd oleks aeg uuesti tööl hakata käima. Just päevasel ajal hakkas igavaks kiskuma. Ümberringi kõik käivad tööl ja kaua ikka jõuab üksinda tühja passida. Mitte, et mul midagi teha poleks olnud, aga ma tunnen, et lihtsalt pean midagi asjalikku tegema. Ja muidugi oleks vaja natuke jälle raha koguda, et uuesti rändama minna.

Olen mõelnud, et noorena töötades on minu peamine eesmärk lihtsalt millegi uue proovimine, kogemuste saamine ja natuke reisiraha koguda. Kuna baaritöö oli juba proovitud, siis tahtsin kurikuulsa stressirohke kontoritöö ära näha. Õnneks tutvuste kaudu saingi kohe ühe ehitusfirma kontoris koha. Olen nüüd seal töötanud u poolteist nädalat. Olin väga huvitatud, et kas kontoritöö kuidagi arendab ka inimest või on see lihtsalt robotlik rutiin. Ja vähemalt selle firma põhjal tundub, et natuke ajutööd läheb tarvis, aga umbes pooled töötajatest teevad iga nädal üht ja sama lihtsalt uuesti ja uuesti. Lisaks ei tundu, et neile väga meeldiks seal töötada. Igatahes ma arvan, et kontoritöö pole minu jaoks ja mul juba plaanid olemas, mida tulevikus teha tahan ;)

Töö juures masinaid järgi proovimas

Vahepeal olid aga lihavõtted ja neljaks vabaks päevaks sõitsime nüüdseks juba kolmandat korda külastatud Esperance’i. Sealsed rannad on siiani kõige ilusamad, mida ma elus näinud olen. Kristallselge sinine vesi ja lumivalge liiv. Kuna siin on juba sügis (appi, kuidas aeg lendab!), siis suvist rannailma ei olnud, aga ujumas sai ikka ära käidud. Ülejäänud aeg sai sisustatud kino, söömise :P ja lauamängudega.

Liivabassein!

Oli pisut õnne

 

Leidsin inimkonna pisikese päästja :)