Hetkel viibin jah, jälle Austraalias. Algselt oli tõesti plaan peale Ameerikat minna otse Kanadasse ja otsida seal tööd. Aga siis kuulsime, et Kyle'i vend kihlus ning abiellub juba jaanuaris. Kaalusime tükk aega mida teha. Lõpuks otsustasime, et tuleme peale Ameerikat 6-12 kuuks Aussi, näema pulmad ära ja töötame siin veidi ning võib-olla järgmine aasta lähme ka Kanadasse.
Viisa saamisega oli tükk tegemist. Oma teise aasta tööviisa jaoks tegin kopsupildi Miamis ning lootsime, et saame selle ajaga, kui me kruiisil oleme, vastuse. Et siis saaks ruttu lennupiletid osta. Viisa vastust aga ei tulnud isegi selleks ajaks kui olime San Franciscos. Õnneks Luis ja Raquel lubasid meil lahkesti seal oli nii kaua, kui lõpuks viisa saame ja lennule pääseme. Lõpuks umbes nädal enne pulmi saime immigratsiooniametist vastuse. Avasime rõõmsalt kirja, kuni lugesime, et viisa avaldus ei ole aksepteeritud. Me ei suutnud seda uskuda! Siis lugesime, et põhjuseks oli, et nad polnud saanud mu kopsupilti. Kirjutasime neile kohe, et mul on see tehtud juba tükk aega tagasi ning helistasime ka arstile, kelle juures pildi tegin. Arsti ei saanud see päev kätte, seega järgmisel päeval proovisime uuesti ning saime teada, et arst oli selle vaid poolikult üles laadinud. Siis tuli veel nädalavahetus ning kumbki koht polnud avatud ning Austraalia ja Ameerika ajavahede tõttu oli väga keeruline telefonitsi infot vahetada. Igatahes võttis see kõik tohutult aega, ning aega meil polnud. Kolm päeva enne pulmi olime juba peaaegu alla andnud. Mõtlesime, et meie plaan Aussi minna oli väga suuresti pulmade tõttu ja hakkasime mõtlema, et kas oleks lihtsalt pidanud minema hoopis Kanadasse. Aga mõtlesime, et proovime veel viimast korda ning helistasime sellel päeval üle kümne korra Miami arstile, kuni lõpuks saime kinnituse, et pilt on lõpuks täielikult üles laetud. Õnneks Austraalia immigratsiooni inimesed olid väga abivalmid ja kohe, kui nad nägid pilti, kinnitasid mu viisa. Nad teadsid, et me kiirustame pulma. See oli nii suur kergendus lõpuks viisa kätte saada. Hakkasime kohe pakkima ja lennupileteid vaatama.
Saime otselennu Sydneysse samaks õhtuks, ehk siis öölennule, mis sobis meile suurepäraselt. Sealt lendasime kohe ka Perthi. Ja nii me lõpuks ikkagi jõudsime, väga, napilt, pulmadeks Austraaliasse. Kõigil oli väga hea meel, et me saime seal olla. Meil ka. Pulmad olid ägedad, nüüd olen ühes Eesti ja ühes Austraalia pulmas olnud. Eesti pulmas oli rohkem mänge ja tantsu-tralli, Austraalia pulm oli rohkem formaalsem. Aga see arvamus on tõesti nagu ma mainisin, ainult kahe pulmakogemusel põhinev ;)
Peale pumli tulime Kyle'ga tagasi Kalgoorliesse ja hakkasime kohe tööle, sest me olime tõeliselt pankrotis selleks ajaks. Tema töötab kontoris ja teeb seal kõigi arvutiprobleemid korda ja mina olen jälle raudteeohutustööline :)
