Tuurid, sukeldumine ja rafting

Esmaspäeval võtsime osa toidutuurist, mis kujutas endast terve päeva pikkust ringi sõitmist ja külastusi erinevatesse toidutööstustesse. Esimene sihtpunkt oli kohvifarm, kus saime ise näha, kuidas kohvioad kasvavad. Ma varem ei teadnudki, aga kohvitaimel kasvavad punased kirsi-moodi marjad, mille übrus on söödav ja sees kasvavad 2 kohviuba. Toorelt on oad maitsetud, seepärast need kuivatatakse ja seejärel röstitakse. Saime farmis värsket kohvi juua ja seejärel läksime edasi veiniaeda. Seal saime lihtsalt erinevaid puuviljaveine proovida, veinitootmisest väga ei räägitud. Kuna mulle vein ei maitse, siis ma väga vaimustuses polnud, aga muidugi proovisin kõiki huvitavaid maitseid. Edasi sõitsime makadaamiafarmi. Kuulasime seal tarka juttu, ainus mis meelde jäi, on, et see pähkel pärineb Austraaliast. Vahepeal tegime ka lõunapausi ja sõitsime üht vihmametsa vaatama, kus kasvas oli üks puu, mis oli murdunud ja teise puu peale maandudud ning ümber nende olid erinevad oksad põimunud. Viimaseks peatuskohaks oli juustu-ja šokolaaditehas. Nägime videot juustutöötlusest, proovisime erinevaid juuste ja šokolaade. Päris informatiivne päev oli. Tee peal nägime ka palju mango-, suhkruroo-, banaani- ja kohviistandusi. Ja sõitsime mööda ühest puust, mis oli nahkhiiri paksult täis. Seal oleks päris hea mõnda õudusfilmi teha :P

nahkhiired

 

 

Järgmisel päeval läksime Falla laevaga Great Barrier Reefile. Cairnsis peaksid korallid ilusamad olema ja siin saab ilma tunnistuseta ka sukelduma minna. Ma olen 2 korda varem sukeldumist proovinud, aga ainult basseinis. Kuna nüüd oli super võimalus sukelduda ookeanis ja veel nii ilusa põhjaga, siis tegime selle ära. Algul snorgeldasime natuke niisama ringi. Vesi oli nii soolane, lihtsalt hõljud seal vees :P Põhi oli imeline! Nii palju värvilisi kalu ja taimi, palju ilusam kui Whitsunday saartel. Natukese aja pärast ajasime sukeldumiskostüümid selga, kuulasime lühikese õpetuse ära ja hüppasime koos üliraske hapnikutangiga vette. Suht ruttu harjus ära vee all hingamisega ja siis juba ujusimegi ookeani põhja. Vaade väga palju snorgeldamisest ei erinenudki, aga sukeldumine iseenesest oli nii superlahe! Mul nii hea meel, et proovisin. Nägime ka üht hiiglaslikku kilpkonna vees. Kui ma teda katsuma läksin, siis ujus ära ainult :P Ujusime veel edasi ja siis nägime haid! Suht pirakas hai oli, umbes 1,5 meetrine. Kuna aga öeldi, et sealsed haid on ohutud ja see hai ujus eemale ka, siis mingit hirmu polnud. Väga lahe meretrip oli!

Üleeile käisime Tripadvisoris Top1-ks hääletatud BareFoot tuuril. Terve pika päeva sõitsime väga laheda hipi tuurigiidiga Cairnsi läheduses ja külastasime ilusaid kohti. Kokku käisime neljas ujumiskohas, millest 3 olid kose all ja väga ilusad. Ujusime kosa alla ja nautisime vaadet. Ühe kose juures kõndis üks tüdruk sügavamale vette, kui äkki jooksis kiljudes tagasi. Keegi kaldas arvas, et ta nägi kilpkonna. Ma muidugi tahtsin ka kilpkonna näha ja kõndisin samasse kohta. Mõne hetke pärast jooksin ka mina kiljudes tagasi ja kuulsin, et keegi kaldas arvas, et ka mina nägin kilpkonna. Tegelikult oli seal mingisugune põhjakala, kes jalast hammustas :D See polnud valus, aga ma ei näinud teda ja see tuli suht ootamatult. Viimases kohas oli looduslik liugulaskmisekoht, kuhu minemiseks pidi mööda kive üles turnima. See oli päris lahe, kuigi ühel korral ma üleval turnides libisesin ja lõin pea vastu maad ära. Algul kadus peaaegu pilt eest ära ja mõtlesin, et kuidas ma nüüd siit alla saan. Aga õnneks suht kohe läks see üle ja sain edasi supelda ;) Kogu see päevatuur kestis 12h! Algul mõtlesime küll, et sureme maha seal, nii kaua kestab. Aga tegelikult läks aeg päris kiiresti, eriti tänu giidile, kes rääkis põnevaid ja naljakaid lugusid.

Eile oli aga tripi üks lahedamaid päevi! Nimelt läksin ma raftingule. Ühe korra varem olen seda proovinud Türgis, aga olin siis 14 ja istusin paadi keskel turvaliselt :P Siin aga valisin Extreme’i, mis oli kõige raskem variant. Algul põdesin küll veits, et äkki oleks ikka keskmise raskusega raftingu võtma, kas jään ikka elama. Sõit pidi kokku kestma 5h. Bussis moodustasime suvaliste inimestega grupid, ma olin meie paadis ainus tüdruk :P Siis läksime sõitu, Extreme tähendas pmst lihtsalt seda, et meie grupis oli ainult 3 paati, seega ei pidanud teisi järgi ootama, lisaks oli meie grupil võimalus hüpata kõrgetelt kaljudelt alla ja saime pikema maa sõita. Rafting oli lihtsalt nii vinge! Aeg-ajalt lasti meid lihtsalt vette ulpima või ujuma.

Ühes kohas oli väike kosk, kust me saime alla kukkuda. Meid hoiatati, et veesurve on nii tugev, et surub 5-10 sekundiks kiiresti vee alla, et peab kõrvadega ette vaatlik olema rõhu tõttu. Kui minu kord oli, siis läksin algul selg ees, siis juht hüüdis, et ma keeraksin ümber. Siis läksin veits paanikasse ja keerasin ruttu ümber, aga selle tõttu ei olnud mul aega, et hinge kinni hoida. Seetõttu läksin ma vee alla ilma õhuta. Kui ma seal vee all siis ootasin ja proovisin kõrvu mitte lukku lasta, mõtlesin, et okei, nüüd oleks aeg pinnale tulla, mul on õhku vaja. Õnneks varsti olingi pinnal, aga kõrvad valutasid päris korralikult. Nüüd tean, mis tunne mõnel inimesel lennukiga sõites võib olla. Kui meie paadi giid küsis, et kuidas mul on ja ma vastasin naeratades, et noh enam-vähem, vaikselt juba parem, siis ta uuris, kas ma kunagi mitte naeratan ka :D Meie teekonnale jäi 4 kõrget hüpekat. Esimeses kohas hüppasime paadist välja ja turnisime kalju otsa. Üles jõudes vaatasin alla ja no ei, mina siit küll alla ei hüppa. See oli u 5-6m kõrge veepinnast. Aga siis kõik julgustasid ja ma teadsin, et ma ju tahan seda teha. Võtsingi siis julguse kokku ja alla ma lendasin. See oli super, hüppasin veel mitu korda sealt! Ühes kohas oli suur puu kukkunud kivi peale ja moodustas nii suurepärase hüppeplatvormi. Kõige jubedam osa oli puu tippu ronida. Kui mina seal tasakaalu proovisin hoida ja edasi liikusin, hüüdis meie giid, et noh, vot nüüd ta enam ei naerata :D Aga meie 5h raftingut läks megakiiresti, sest nii lõbus oli. Vahepeal oli ka kiire väligrill, kus sõime ja nägime kilpkonni vees. Ma kohe läksin ja toppisin oma käe vette, siis üks kilpkonn tuli ja hammustas :P Päris tugevalt hammustavad nad. Ülirahule jäin tripiga, kõik olime nagu üks suur grupp sõpru. Üks mees, kes on väga palju varem raftingul käinud, ütles, et see oli siiani tema lemmik ;) Minu lemmik ka :)

Nüüdseks ongi see meeletult pikk puhkus läbi ja aeg suund lääne poole võtta ja uuesti töö otsida. Kokku kestis see puhkus 2 kuud ja oli kümme korda parem, kui ma oleks uneski näinud! Nägin nii palju ja tegin nii palju uusi ja põnevaid asju. Ujumises ja üldse vee-aladel olen väga palju julgemaks saanud. Tunnen, et olen nii palju Austraaliat nüüdseks näinud. Arvan, et seda puhkust jään ma mäletama, kui elu parimat. Iga päev oli suurepärane ja mul nii kahju, et see nüüd läbi on. Õnneks aga uued seiklused ootavad ka teisel pool Austraaliat ja muidugi ka kogu maailmas :)

Olge tublid, kevad on kohe käes!