Nägemist, Kalgoorlie!

brekkie-time!

 

Viimased nädalad veetsin jällegi Kalgoorlies, kus muidu nagu polegi eriti midagi teha, aga kuna mul olid seal head sõbrad ja hea töö, siis ei tahtnud väga edasi liikuda. Aga veel üks põhjustest, miks ma nii kauaks Kalgoorlisse jäin, on see, et ühed sõbrad koos peredega lähevad selle aasta lõpus Uus-Meremaale laevakruiisile ja kuna neil oli üks vaba koht, siis kutsuti mind kaasa. Ja kuidas saaks sellisele võimalusele ei öelda. Algul mul oli plaanis natuke kauem lääne-rannikul trippida, aga nüüd olen teinud plaanides veidi muutusi. Nimelt pärast Uus-Meremaad lähen ja reisin ida-Austraalias ja siis tulen tagasi Perthi lähedusse tööle. Paar päeva tagasi aga tulin praegusest töökohast ära ja nüüd olen pikal puhkusel 

tööhoos :)

Kahju oli töölt ära tulla ja mõelda, et ei pruugi oma lahedaid töökaaslasi enam näha. Kõige paremini sain läbi kahe 18-aastase kutiga, kellest üks oli maori aksendiga. Mina kogu aeg tegin tema aksenti ja kõnnakut järgi, olin tema copycat. Nüüd lähen reisin ta kodumaale ka :P Aga seal pubis töötades oli alati lõbus ja rohkem rääkisime juttu kui töötasime. Ja muidugi oli kahju Kalgoorliest lahkuda, jätta kogu praegune elu sinnapaika ja alustada uut kuskil mujal. Hea külg on see, et edasi reisimine on põnev ja saab jälle nii palju uut näha. 

Paraad Kal'is

Kalgoorliest jääb meelde ka palju aborigeene, kes õhtuti pimedas koju kõndides võivad päris hirmutavad olla. Õnneks elasin ma päris lähedal oma töökohale. Aga riik toetab neid u 700 dollariga nädalas, pole siis ime, et nad kogu raha alkoholile ja suitsudele raiskavad ning siis tänaval räuskavad ja kerjavad.

Üks õhtu esines meie pubis üks bänd, kes minuga rääkima tuli ja lavale ka kutsus. Andsid mulle trambuliini kätte, näitasid rütmi ette, seega nüüdseks olen ma ka bändiga esinenud. Kes autogrammi tahab?

Austraalias olen palju uusi toite ka proovinud. Väga palju erinevaid mereande, kelle nimesi isegi eesti keeles ma ei oska öelda, sealhulgas ka haikala! Erinevaid puuvilju ja isegi väikse tüki känguru liha. Viimast ma rohkem küll süüa ei suudaks vist. Kui õuest sidrunipuu leidsin, sõin terve sidruni ära. Nüüd mu sõbrad arvavad, et eestlased söövadki sidruneid niiviisi.

Eestis tunnevad mõned 23-aastased ennast juba vanana, aga reisides on see alles beebivanus. Nii et veelkord, kõik reisima!

Minul siin küll mingit jõulutunnet pole :P Jõulukaunistused vaid tuletavad meelde, et pühad on. Aga ilusaid jõule kõigile teile Eestis!