Paar nädalat tagasi otsustasin, et nüüd oleks aeg uuesti tööl hakata käima.
Just päevasel ajal hakkas igavaks kiskuma. Ümberringi kõik käivad tööl ja kaua
ikka jõuab üksinda tühja passida. Mitte, et mul midagi teha poleks olnud, aga ma
tunnen, et lihtsalt pean midagi asjalikku tegema. Ja muidugi oleks vaja natuke
jälle raha koguda, et uuesti rändama minna.
Olen mõelnud, et noorena töötades on minu peamine eesmärk lihtsalt
millegi uue proovimine, kogemuste saamine ja natuke reisiraha koguda. Kuna
baaritöö oli juba proovitud, siis tahtsin kurikuulsa stressirohke kontoritöö
ära näha. Õnneks tutvuste kaudu saingi kohe ühe ehitusfirma kontoris koha. Olen
nüüd seal töötanud u poolteist nädalat. Olin väga huvitatud, et kas kontoritöö
kuidagi arendab ka inimest või on see lihtsalt robotlik rutiin. Ja vähemalt selle
firma põhjal tundub, et natuke ajutööd läheb tarvis, aga umbes pooled töötajatest
teevad iga nädal üht ja sama lihtsalt uuesti ja uuesti. Lisaks ei tundu, et
neile väga meeldiks seal töötada. Igatahes ma arvan, et kontoritöö pole minu
jaoks ja mul juba plaanid olemas, mida tulevikus teha tahan ;)
 |
| Töö juures masinaid järgi proovimas |
Vahepeal olid aga lihavõtted ja neljaks vabaks päevaks
sõitsime nüüdseks juba kolmandat korda külastatud Esperance’i. Sealsed rannad
on siiani kõige ilusamad, mida ma elus näinud olen. Kristallselge sinine vesi
ja lumivalge liiv. Kuna siin on juba sügis (appi, kuidas aeg lendab!), siis
suvist rannailma ei olnud, aga ujumas sai ikka ära käidud. Ülejäänud aeg sai
sisustatud kino, söömise :P ja lauamängudega.
 |
| Liivabassein! |
 |
| Oli pisut õnne | |
|
|
|
|
 |
| Leidsin inimkonna pisikese päästja :) |
No comments:
Post a Comment