Vihmased päevad

Laose pealinnas Vientianes polnud meil suurt midagi teha, sest vihma kallas. Linn ise tundus täitsa korralik, aga me tegime ainult paar väikest tiiru linna peal ja käisime kohalikus massaažis. Hästi palju noori munki kõndis pidevalt mööda. Lugesime, et siin oodataksegi igalt budisdi mehelt, et pärast kooli lõpetamist peab u kuuks ajaks mungaks hakkama.

massaaži kaunid rüüd

Järgmine linn oli Vang Vieng, mis oli eriti pisike küla ja kus esimese õhtuga tegime shopingutiiru ära. Järgmistel päevadel polnud seal vihmaga jällegi midagi teha. Päeva kõige põnevam osa võis ollagi söömas käimine :D Muidu lihtsalt passisime toas. Ühes pubis toodi meile ka menüü, kus pakuti happy pizzasid ja mushroom shake´i. Kohalike jaoks tundus see kuidagi nii tavaline. Õhtul lootsin ma tuubiga vette sõitma minna, aga Vero tegi selle viimasel hetkel nii maha, et ma ka enam ei tahtnud.

Edasi sõitsime Luang Prabangi. Siinsed bussisõidud on meil kõik kestnud u 6-8h ja teed on päris auklikud, nii et väikses minibussis loksub ikka päris korralikult :P Vaated bussiaknast on see-eest võimsad! Siin oli õnneks suurem linn ja ei pidanud jälle muretsema, et midagi pole teha. Õhtuti toimus suur ööturg, kus müüdi tohutult suveniire, riideid ja ehteid. Et midagi põnevat teha, sõitsime ka populaarset juga ja hiljem ka koopaid vaatama. Koopad midagi erilist ei olnud, aga juga sai näha käies mööda ilusat metsarada ja oli palju põnevam. Ujuda oleks ka saanud ja väga tahtnud, aga kahjuks polnud meil ujumisriideid kaasas.

pimedas koopas

Laos jääb meelde oma igapäevase vihmasaju ja pikkade bussisõitudega. Kuna siin meil väga tegevusi polnud, siis minu lemmikriikide hulka ta päris ei kuulu. Aga inimesed on siin küll vist kõige sõbralikumad üldse! Isegi kui kõmbid päeva lõpus koju ja ütled tüdinud häälega järgmisele tuk-tuki pakkujale NO!, siis ta naerab või küsib, et miks sa tuk-tukke siis ei armasta :D Või kohalikud, kes teevad päevad läbi piinlikult odava hinnaga käsitööd. Ja naised, kes käivad laps kaenlas, suurte kärudega palavuse käes pikki vahemaid ja ikkagi naeratavad või lehvitavad sulle, mitte ei kiru Savisaart oma raskes elu pärast.

Tai

Tänaseks oleme oma reisiga juba tagasi Tais. Bussisõit siia oli kõige pikem, 20h. Aga kuna öö jäi sinna sisse, läks see kiiresti. Siin, Chiang Mais, tundub küll väga palju teha olevat. Eile, meie esimesel õhtul siin, läksin linna uudistama ja jäin 5 tunniks! Ma ei suutnud ära imestada kui palju ilusaid asju ööturul müüdi. Eriti meeldisid mulle lambid, vaasid ja seinapildid. Mõned beebiriided olid ka nii armsad, et mõtlesin ette ära osta oma tulevastele lastele :D  Tegin plaani ka traditsioonilised Tai riided oma kunagise pere jaoks osta..parem oleks, et mu tulevane mees siis minuga nõus on neid linna peal kandma :D Aga kodu sisustuse jaoks sõidaks tõsiselt 10a pärast tagasi siia!